EVEL-l on hea meel tutvustada uut logo ja kodulehte!

Eesti Vee-ettevõtete Liit on saamas kohe-kohe 20-aastaseks. Aasta 2015 on EVEL-i juubeliaasta. Meie juubeliaasta!

EVEL areneb organisatsioonina ka edaspidi vähemalt sama jõudsalt, nagu ta on seni arenenud. EVEL-i tegevusest jäägu kõigile, nii liikmetele kui ka partneritele, edasipüüdlev kuvand.

Seetõttu on meil hea meel teile tutvustada EVEL-i uuenenud logo ja uut EVEL-i kodulehte.

EVEL-i tegevmeeskond

Pressiteade: Eesti Vee-ettevõtete Liit annab KIKi toel tõuke jätkusuutlikuma vee-ettevõtluse korraldamiseks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogu otsustas toetada Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) projekti luua uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise mudel jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegiliseks korrastamiseks Eestis. KIKi nõukogu otsustas, et toetab 204 500 eurot maksvat projekti 90% ulatuses.

„Mul on KIKi otsuse üle väga hea meel, sest selle omapoolse panusega näitab riik selgelt, et hoolib vee-ettevõtluse strateegiast ja jätkusuutlikkusest,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Kõnealuse uuringu teostamist on pidanud vajalikuks ka Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Terviseamet ja Keskkonnaministeerium, lisaks on selle projekti tulemustest huvitatud ka Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, kes avaldasid toetust projekti rahataotlusele.“

Vahur Tarkmehe sõnul on Eesti riik vee-ettevõtluseks loonud küll suhteliselt liberaalse ettevõtluskeskkonna – Eestis on hinnanguliselt 150 erinevates vormides ja omandisuhetega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK) teenust pakkuvat ettevõtet – kuid tänaseks on jõutud arusaamisele, et vee-ettevõtlus on liialt killustunud, raske on saavutada vajalikku kompetentsi ja jätkusuutlikkust. „Vajalik oleks stimuleerida vee-ettevõtjate ühinemist ja koostööd,“ rääkis Tarkmees. „Otsustusprotsessi toetamiseks puudub aga suurt pilti hõlmav uuring, mis aitaks riigil, kohalikel omavalitsustel ja vee-ettevõtjatel endil teha strateegilisi otsuseid, milline oleks sotsiaal-majanduslikult parim viis korraldada veeteenuse osutamist nii, et see oleks jätkusuutlik.“

  1. aasta oktoobris valmivas uuringus antakse ülevaade ÜVVK-sektori sotsiaal-majanduslikust olukorrast Eestis, töötatakse välja metoodika vee-ettevõtjate jätkusuutlikkuse hindamiseks, kirjeldatakse jätkusuutliku vee-ettevõtja struktuuri ja toimimist, analüüsitakse ja hinnatakse ÜVVK-sektori ja vee-ettevõtjate jätkusuutlikkust, modelleeritakse Eestile sobivaim jätkusuutliku ÜVVK teenuse osutamise mudel ning koostatakse strateegiline tegevuskava, et korrastamise protsessi stimuleerida ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise sektor saaks jätkusuutlikuks.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada Eesti Vee-ettevõtete Liidu taotlust „Uuringu teostamine jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegiliseks korraldamiseks Eestis (evelÜVVK strateegia)“ 183 025 euro suuruses summas programmist „Veemajandus“. Projekti kogumaksumuseks on kavandatud 204589 eurot ja elluviimise ajaks on planeeritud 31.10.2016.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee ) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 42 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

Tel: +372 530 92 153; e-post: vahur.tarkmees@evel.ee

EVEL esitas Õiguskantslerile taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks

EVEL esitas taotluse 29.11.2012 vastu võetud ja 01.01.2013 jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (edaspidi Määrus nr 99) § 8 lg 2 ning veeseaduse (VeeS) § 24 lg 2 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks.

Määrus nr 99 § 8 lg 2 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 10 sätestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Raskemetallide kõrge sisaldus heitvees tuleneb eelkõige looduslikust foonist ning ka ülejäänud saastainete sisaldus ei ole tingitud vee-ettevõtja tegevusest. Näiteks tsingi ja vase kõrge sisaldus heitvees tuleb hajureostusest. Nende ainete piirmäärasid langetati 400 korda. Fluoriidi piirmäära langetati lausa 2000 korda, samas on selle aine looduslik foon põhjavees teatud Eesti paigus isegi kõrgem kui lubatud piirmäär. Sisuliselt nõudis muudatus ettevõtetel vähemalt sadades kordades ja vähem kui kuu aja jooksul oma tehnoloogia parendamist. Enamikul juhtudel puudub tehnoloogia Määruses nr 49 nimetatud piirmäärade saavutamiseks.

EVEL palub teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku Määruse nr 99 kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadustega taotluses toodud põhjustel.

Taotlusega saab lähemalt tutvuda SIIN

4 ootamatut fakti pudelivee kohta

Mul on toode, mida ma soovin sulle müüa. Olgu selle nimeks AirFlow 3000. Tegu on ventilatsioonisüsteemiga, mis pumpab õhku sinu eramusse. AirFlow 3000 on pakitud elegantselt, viidates sinu ja su perekonna heale maitsele. See on saadaval kõigest viie euro eest päevas! Oled huvitatud?
 
374x313
PANTHERMEDIA SCANPIX
 
Täpsustuseks, AirFlow 3000 pumpab ruumi õhku, mis on 100 protsenti identne välisõhuga. See sisaldab sama palju reostust ja veidraid lõhnu ning sinu tervisele see kuidagi paremini ei mõju. Sa maksad üksnes pakendi eest, sest sisu saaksid sa mujalt tasuta. Ikka oled huvitatud?

Loomulikult mitte, aga AirFlow 3000 pakkumine on võrreldav sellega, mida pudelivee tootjad pakuvad. Ainus vahe seisneb selles, et veetootjad pole oma sõnumites nii otsekohesed. Nad ei müü vett, vaid „mineraalvett“ või „allikavett“ ning sina lähed turundusnippide õnge. Keskmine ameeriklane joob aastas ära peaaegu 30 gallonit pudelivett, mis asetab selle tarbitud kommertsjookide seas teisele kohale, jäädes alla üksnes gaseeritud veele. Paraku tuleb välja, et pudelivesi pole sugugi puhtam kui kraanivesi, mille puhtus on riiklikult reguleeritud. Võib-olla peaksid oma suhtumist pudelivee kasulikkusesse muutma.

See ei maitse paremini
2010. aastal avaldati ajakirjas Journal of Sensory Studies uuring, milles teadlased palusid inimestel hinnata kuue erineva pudelivee maitset, mida võrreldi kuue erinevat tüüpi kraanivee maitsega. Kokkuvõttes leiti, et pudelivesi ei esinenud selles katses sugugi kraaniveest paremini. Põhjus: maitset mõjutab mineraalide hulk, mitte vee puhtus. Katsealused eelistasid keskmise mineraalide hulgaga vett, mida nad kirjeldasid kui „maitsetut“ ja „värskemat“, kusjuures polnud vahet, kas see pärines pudelist või kraanist.

See pole tingimata puhas
Nõukogu, mis vastutab Ameerika loodusressursside kaitsmise eest (Natural Resoursces Defense Council), võttis hiljuti testimisele tuhat erinevat poodides müüdavat pudelivee artiklit ning avastas, et koguni 22%  testitud toodetest sisaldasid keemilisi aineid, mis ületavad riiklikult seatud piirmäära. 2011. aastal testisid California ülikooli teadlased aga kuue veetootja pudelivett ning kuigi uuringust selgus, et kõik jäid riiklikult sätestatud saastepiirist allapoole, ületasid kõik kuus California osariigi piirmäära lubatud arseeni hulga osas. Lisaks on tehtud piisavalt uuringuid, mis tõestavad, et kõrge temperatuurini kuumutatud plastist eralduvad kemikaalid, mis võivad imbuda plastpudeli sisusse. See on hea põhjus, miks kuumal suvepäeval võiks veepudeleid varjus hoida. Siit ka õpetus: ära lase siltidel nagu „puhas“ ja „naturaalne“ ennast lollitada. Erinevalt pudeliveest allub kraanivesi rangetele riiklikele normidele, mis teeb sellest ohutama valiku.

See võib olla ilustatud kraanivesi
Eksootilised nimed ja sildid, mis kujutavad troopilisi veejugasid ning mäetippudes paiknevaid allikaid, tekitavad nõidusliku mulje, kuid tegelikkuses pärineb 25% pudeliveest munitsipaalveevärgist. Nii on ka tuntud tootjatel nagu Coca-Cola ja Pepsi müügil pudelivett, mis pole oma olemuselt muud, kui puhastatud kraanivesi, millele on lisatud mineraale. Palju kasulikum tundub sel juhul raha säästa ning juua tasuta pakutavat versiooni.

See hävitab meie planeeti
Enamik plastpudelitest on valmistatud plastist, mida nimetatakse polüetüleen-tereftalaadiks (PET). Sellest materjalist valmistatud pudelitega on kaks probleemi. Nende valmistamiseks kulub suurel hulgal toornaftat. Louisville’i ülikooli teadlased pakuvad, et hinnanguliselt kulutatakse aastas 17 miljonit barrelit naftat, et toota PET-pudeleid. Teiseks probleemiks on jäätmekäitlus, sest 90% PET-pudelitest lõpetavad olmejäätmete hulgas ning neid ei suunata taaskasutusse. Prügimägedes vedelevad PET-pudelid on seda tõsisem probleem, kui arvestada, et nende lagunemiseks kulub 400-1000 aastat. Seega tuleks keskkonnateadlikumate inimeste eeskuju järgida ning pudeliveele kraanivett eelistada. Viimane sellekohane näide pärineb Vermonti ülikoolist, kus keelustati pudelivee müük ülikoolilinnakus sootuks.

Alanud on konkurss „Aasta keskkonnategu 2011“

Keskkonnaministeerium kutsub EVEL liikmeid osalema konkursil „Aasta keskkonnategu 2011“ ning kandideerima kõnealuse konkursi KESKKONNATEGIJA kategoorias. Keskkonnategija kategoorias annab Keskkonnaministeerium välja neli tiitlit: keskkonnajuhtimise , keskkonnasõbraliku toote või teenuse , keskkonnasõbraliku protsessi ja keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eest. Konkursil osalemiseks on vajalik täidetud ankeet saata hiljemalt 28. oktoobriks elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või postiga Narva mnt 7a, 15172 märksõnaga “Keskkonnategu”. Keskkonnategija tiitli pälvinud organisatsioonid saavad “Keskkonnategija” märgise, mis näitab, et tegemist on keskkonnahoidliku ettevõttega. Lisaks on Keskkonnategija kategooria konkursi võitjatel ja tunnustatutel võimalus pääseda 2012. aasta alguses toimuvale Euroopa konkursile, mis on heaks võimaluseks tutvustada ja reklaamida enda organisatsiooni väljaspool Eestit ning saada uusi tutvusi rahvusvahelisel tasandil. Lisainfot saab Keskkonnaministeeriumi spetsialistilt Kadri Tomingaselt tel 626 0750 või e-mailiga kadri.tomingas@envir.ee.

Konkurentsiamet avalikustas ÜVK liitumistasu arvutamise soovitusliku metoodika

EVEL’i ÜVK Liitumistasu töörühm on peamise eesmärgini jõudnud: Konkurentsiamet (KA) on avalikustanud oma kodulehel Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise soovitusliku metoodika, et oleks tagatud kõigile vee-ettevõtjatele võrdsed ja üheselt mõistetavad nõuded liitumistasu arvutamise metoodika koostamiseks. Dokumenti vaata SIIT.

EVEL juhatuse koosolek

Sündmus: EVEL juhatuse koosolek
Aeg: 14.10.2011 kell 12.00 – 17.00
Koht: Tartus Emajõe Veevärk ruumides

Lisainfo:

Koosoleku päevakorrapunktid:

1. Ülevaade eelnenud perioodist ja II pa tegevuskavast. Vahur Tarkmees
2. EVEL 2011. aasta eelarve täitmisest. Juhatuse reservi kasutamisest. Vahur Tarkmees
3. 2012 a eelarvest ja tegevustest. Vahur Tarkmees
4. EVEL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg
5. Muud küsimused ja informatsioonid.
6. Tutvumine AS Emajõe Veevärk pere tööde ja toimetustega. Andres Aruhein Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil evelin.nool@evel.ee.

ÜVK liitumistasu metoodika töörühma koosolek

Sündmus: ÜVK liitumistasu metoodika töörühma koosolek
Aeg: 21.10.2011
Koht: EVEL büroo
Lisainfo: Päevakavas on arvutuslike vooluhulkade määratlemise ja arenduskomponendi temaatika.