Eesti Vee-ettevõtete Liit tänas taaskord tublisid vee-ettevõtete töötajaid, valis aasta parima veeteo ning elutöö auhinna saaja

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

23. november 2020

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tänas taaskord tublisid vee-ettevõtete töötajaid, valis aasta parima veeteo ning elutöö auhinna saaja.

Kristo Elias

 Auhinna Aasta Veetegu 2020 pälvis Osooni saate meeskond saate „Virumaa veed puhtaks“ eest, mis oli eetris 21. septembril 2020. a. Elutöö auhinna vääriliseks hinnati AS Rakvere Vesi kauaaegne juht Urmas Krikk, kes on üle 40 aasta pühendunud vee-ettevõtte toimimisele ning panustanud veemajanduse arendamisele.

EVEL peab väga oluliseks puhta keskkonna nimel tehtud tegusid ja nende tutvustamist laiale üldsusele. Osooni saated juhivad sageli tähelepanu Eesti keskkonnaprobleemidele. Auhinna pälvinud saates tutvustati Ida-Virumaal käimas olevat projekti, mille raames toimub jääkreostuse likvideerimine ja põllumajandusest tekkiva reostuse uurimine, mis mõjutab piirkonna jõgede, rannikualade ja muude veekogude seisundit. Lisaks tutvustas Kohtla-Järvel tegutseva vee-ettevõtte  Järve Biopuhasti OÜ tootmisjuht Andra Villers vaatajatele, kuidas toimub peamiselt tööstusest pärineva reovee puhastamine ja reoveesette töötlemine. EVEL-i tegevjuht Pille Aarma nõustub saates öeldud lõpusõnadega: „Heas seisus vesi on puhta keskkonna indikaator“.

Urmas Krikk

Elutöö auhinna vääriliseks peetakse inimest, kes on Eesti veemajandussektori arengule pühendanud tähelepanuväärse osa oma elust ja tööalasest tegevusest ning jätnud märkimisväärse jälje veemajanduse arengusse. Käesoleval aastal pälviks Elutöö auhinna AS Rakvere Vesi juht Urmas Krikk, kes on alustas tööd veevaldkonnas juba aastal 1979. Sellest ajast peale on ta Rakvere linnas ja selle lähiümbruses järjepidevalt tegelenud piirkonna veemajanduse arendamisega. Lisaks kohalikul tasandil veemajanduse arendamisele on Urmas Krikk ka EVEL-i üks asutajaliikmetest.

Rohkem infot: http://evel.ee/organisatsioon/evel-tunnustab/2020-2/

Fotode autor: Meelis Meilbaum

Pille Aarma
EVEL tegevjuht
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee
koduleht: www.evel.ee

 

Täiendav informatsioon:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

Täna, 19.11.2020 on ülemaailmne tualeti päev!

Täna, 19.11.2020 on ülemaailmne tualeti päev!

Eestlastel on tualetile palju erinevaid nimesid: WC, kemmerg, klosett, käimla, peldik, kemps jne. Ehk näitab see koha tavapärasust meie elus. Ükskõik, kuidas nimetad, ikka saavad kõik aru, et kui on vaja minna, siis on vaja minna …

Sel aastal juhitakse inimeste tähelepanu asjaolule, et maailmas on ligi 4,2 miljardit inimesest, kellel puuduvad normaalsed sanitaartingimused, võimalus kasutada tavapärast kanalisatsiooniga tualetti. Üsna mõtlemapanev fakt.

Päevast ja teemast lähemalt: www.worldtoiletday.info

#WorldToiletDay

Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks, et vältida reovee sattumist Läänemerre

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

12. november 2020. a

Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks, et vältida reovee sattumist Läänemerre

Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslikke ilmastikunähtusi. Tiheasustusega piirkondades põhjustavad vihmasajud aina sagedamini üleujutusi, mis põhjustavad kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. Linnasid ümber ehitada ei saa, seega tuleb vihmavett paremini ohjata ja sademeveesüsteeme optimeerida. Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on NOAH projekti eesmärk välja töötada planeerimisvahend, mis aitab asulapiirkondadel üleujutusteks valmistuda, üleujutusi kontrollida ja seeläbi vähendada Läänemere saastekoormust.

Foto 1. Jõe üleujutus Haapsalus 2005. © Remi Treier

NOAH projekti elluviimisesse panustavad tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku üheksa linna ja kaasatud on mitmeid vee-ettevõtteid. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni.

Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis Keskkonnaministeerium.  Linnade, omavalitsuste ja vee-ettevõtete kaasamise eesmärgiks on tugevdada maakorralduse ja ruumiplaneerimisega tegelevate asjatundjate suutlikkust avalikus ja erasektoris.

Pilootobjektid Eestis

AS Rakvere Vesi on sõlminud lepingu Nordpont OÜ-ga, kelle ülesandeks on projekteerida ja rajada nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse. Samuti paigaldatakse Soolikoja kollektori kaevu mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Hoovihmade ajal, kui Soolikaoja kollektoris hakkab veetase jõudma kriitilise piirini, saadetakse signaal lüüsile, mis hakkab sulguma ja piirama veevoolu kollektorisse, kogudes vett Süstatiiki. Hoovihma lõppedes ja kollektoris veetaseme alanedes alustab lüüs veetaseme langetamist ka Süstatiigis. Sellise puhverdamisega vähendatakse riski üleujutusteks Rakvere kesklinnas. Ehitustegevus on planeeritud lõpetada detsembris 2020, millele järgnevad häälestustööd.

Foto 2. Plaanitav nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule. © Nils Kändler

 Haapsalu linnavalitsus on sõlminud projekteerimis- ja ehituslepingu, mille käigus rajatakse Raudteetammi tee ja Õhtu kalda nurgale nn „tark“ lüüs. Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustatakse nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi. See tagab hoovihmade korral Raudteetammi ja Õhtu kalda vahelisel märgalal piisava puhvri, kuhu üleliigne sademevesi juhtida. Madala mereveetaseme korral avaneb lüüs automaatselt võimaldades seeläbi märgalal hoida pidevalt optimaalset veetaset. Projekteerimistööd on lõpusirgel ning ehitustööd plaanitakse lõpetada käesoleva aasta detsembriks. Lisaks on tööde käigus planeeritud puhastada Õhtu kaldal olev kraav kuni uue varjani, et parandada sademevee äravoolu hoovihmade korral.

 

Foto 3. Kevad 2020 Haapsalus võetud pilt prooviveest. © Remi Treier

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler rõhutas, et samaaegselt arendavad Haapsalu ja Rakvere linnad koos Tallinna Tehnikaülikooliga sademevee lahenduste planeeringukihti, kus linnaruumi sademevee süsteemide digitaalne teisik ühildatakse linna planeerimisprotseduuriga. Kuna kliimamuutust kirjeldavad mudelid näitavad suuremat sademete hulka, mis toob kaasa üleujutused linna piirkonnas, on planeeringukihi abil võimalik seda negatiivset mõju leevendada ja ära hoida. Planeeringukiht võimaldab leida piirkonnad ning näidata need linna kaardil visuaalselt, kus kliimamuutuste tõttu tekib uputus. Samuti saab leida piirkonnad, mille äravool võib põhjustada üleujutusi süsteemi muudes osades. Seega saab linn juba praegu planeeringute menetlemisel kliima riskiga arvestada ja ette kirjutada tehnilised nõuded sademeveesüsteemide arendamiseks selliselt, et uputuse risk tulevikus oleks minimaalne. Planeeringukihi prototüüp valmib 2020. aasta lõpuks.

Tulemus NOAH planeerimisvahend

Pilootalade modelleerimise ning reo- ja sademeveesüsteemide parandamise tulemusena on NOAH projekti raames kavas koostada planeerimisvahend nimetusega Extreme Weather Layer (EWL, eesti k ’äärmuslike ilmastikuolude kiht’). See on hea abivahend ruumiplaneerimise, ehituse ja torustike haldamisega seotud valdkonna asjatundjatele, mis võiks tulevikus muutuda osaks linnaplaneerimise üldistest protseduuridest.

Lisaks ruumiplaneerimisele on projekti eesmärk suurendada äravooluvõrkude eest vastutavate vee-ettevõtete suutlikkust. Mitmetes Läänemere piirkonna linnades voolab sademe- ja reovesi ühes süsteemis, mis suurendab üleujutuste korral märkimisväärselt kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. NOAH pilootobjektidel kavandatakse ja paigaldatakse äravooluvõrkudele lahendusi, mida ei ole linnapiirkondades seni laialdaselt kasutatud. Näiteks varustatakse olemasolevad süsteemid anduritega, ülevoolupaisudega ja automatiseeritud hüdroloogiajaamadega. Kõik selleks, et jälgida ja optimeerida torustike täituvust.

NOAH projekti „Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal“ rahastatakse Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg (2. prioriteet: loodusvarad, eesmärk 2.1: puhas vesi). Projekti eelarve on ~3 milj eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on 2,432,732.45 €. Projekt algas 2019. aasta jaanuaris ja kestab kuni 2021. aasta lõpuni.

NOAH projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ja koostööd Läänemere heaks tehakse erinevates valdkondades ja tasanditel.

Lisainfo:

Projekti koduleht: http://sub.samk.fi/projects/noah.

Info Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) kodulehel: http://evel.ee/noah/.

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee.

Ivar Annus, Ph.D, Projekti koordinaator, Tallinna Tehnikaülikool, tel: 620 2557, e-post: ivar.annus@taltech.ee.

Rakvere Linnavalitsus
Erkki Leek – tel: 5661 0001, e-post: erkki.leek@rakvere.ee.

Haapsalu Linnavalitsus
Remi Treier – tel 5191 3630, e-post: remi.treier@haapsalulv.ee.

Liigume tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös projekti BEST juhtpartneriga Soomes

16. september 2020. a

Liigume tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas

Eesti Vee-ettevõtete Liit koostöös projektipartneritega Eestis, Soomes, Lätis, Poolas ja Venemaal (Kaliningradis) hindasid viimase 3 aasta jooksul tööstusreovee käitlemise olukorda, tõid välja riikide kitsaskohad ning kogusid kokku läbiproovitud ja soovituslikud lahendused olukorra parandamiseks. Projekti „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine (BEST)“ põhiväljundiks on suunised olmereoveepuhastitesse juhitava tööstusreovee käitlemiseks.

Kolmeaastasele projektile panevad punkti kõigis partnerriikides septembri lõpus toimuvad kohalikud seminarid. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldab homme, 17. septembril 2020. a seminari „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine – projekti BEST tulemused“ Põltsamaa kultuurimajas.

Reoveepuhastite puhastusefektiivsus Läänemere-äärsetes riikides on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kuna aga olmereoveepuhastid on projekteeritud puhastama erinevate puhastusetappide jooksul eelkõige kodumajapidamistest pärit reovett, siis võib puhastisse juhitud tööstusreovesi neid puhastussprotsesse kergesti häirida.

„Projekti kõige murettekitavam kokkuvõte oli see, et mitmetes riikides on tööstusettevõtetele keskkonnalubade andmise süsteem puudulik, mis jätab olmereoveepuhastid abitusse olukorda. Tööstused ei tunne piisaval määral vastutust enda poolt tekitatud reovee koostise üle. Teisalt oli positiivseid näiteid, kus üsna lihtsad ja sugugi mitte kulukad kohaliku tasandi koostöövormid parandasid olukorda märkimisväärselt,” ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

Keskkonnaload vajavad täiendamist

Enim tähelepanu vajavate tööstusharude seas, mida vaadeldi, olid mitmes riigis jäätmekogumine, -töötlus ja kõrvaldus, kemikaalide ja metalltoodete tootmine ning  joogi-, liha- ja piimatoodete tootmine. Ilma nõuetekohase eelpuhastuse ja järelevalveta võib tööstusreovesi, näiteks metalltooteid tootvast tööstustest, sisaldada kahjulikke või mürgiseid aineid, mida ei ole võimalik eemaldada olmereovee puhastamiseks mõeldud protsesside käigus. Ka toiduainetööstuste iseenesest ohutu reovesi võib häirida olmereoveepuhastite puhastusprotsesse või need koguni peatada, selleks piisab, kui suures koguses materjale, näiteks piimatooteid, lastakse kanalisatsioonisüsteemidesse ootamatult ja ilma etteteatamiseta.

Täna on olmereoveepuhastitesse juhitavate tööstusreoveeheitmete kontrollimiseks kaks põhilist mehhanismi: tööstusettevõtjatele väljastatavad keskkonnaload ning tööstusettevõtja ja olmereoveepuhasti vahel sõlmitavad lepingud reovee ärajuhtimiseks. Samas märgitakse projekti BEST raames koostatud uutes suunistes, et kõige määravamaks takistuseks reovee piisaval käitlemisel saavad just need – ebapiisav lubade andmise süsteem ning vananenud lepingud tööstustega. Sellises olukorras on takistatud loas vajalike nõuete seadmine, mis kohustaks tööstust oma reovett eelpuhastama ja selle kvaliteeti rohkem jälgima. Projekti raames koostatud poliitikaülevaade tõstab olukorra parandamiseks esile tegevuskava, mis on mõeldud nii keskkonnaasutustele, tööstustele kui ka reoveepuhastitele.

Võtmesõnaks on kohalik koostöö

Projektis leiti, et reoveepuhasti, tööstuse ja keskkonnaasutuse koostöömudelis kokkuleppimine on üks olulisemaid meetmeid ootamatute olukordade ennetamiseks ja selleks, et aidata reoveepuhastil olla valmis juhuslikeks tööstusreoveeheideteks. Töötajate koolitamine, kohapealsed külastused ja paar korda aastas toimuvad kohtumised, mida viiakse läbi nii reoveepuhastusjaamas kui ka tööstuses, võimaldavad aru saada üksteise protsessidest ja mitmesugustesse olukordadesse sobivatest meetmetest.

Investeeringud paremasse tehnoloogiasse

Koostööd ja kohapealset puhastust testiti ka praktikas. Projektitoetusest said abi kaks piimandusettevõtet, üks Eestis (E-Piim Tootmine AS) ja teine Lätis, et täiustada oma eelpuhastusprotsesse. Piimatööstuse reovee tõhus eeltöötlemine oli kohalike puhastite jaoks ülioluline, et saavutada piisavad puhastustulemused. Lisaks investeeris projekt BEST Poolas täiesti uue, tööstusreoveele mõeldud puhastusliini rajamisse kohalikus väikepuhastis. Tänapäevane meetod fosfori filtreerimiseks kaltsiumsilikaadi abil võimaldab fosfori täielikku kogumist edasiseks kasutamiseks, nt põllumajanduses. Teine Poolas töötav reoveepuhasti investeeris pilootsüsteemi, et katsetada biogaasi tootmise väljavaateid reoveesetete ja biolagunevate tööstusjäätmete kooskääritamisel. Eestis ostis puhasti (Põltsamaa Vesi OÜ) kaasaskantava seireseadme, et jälgida tööstusi, kes aegajalt juhivad puhastisse suuri kahjulike ainete koguseid sisaldavat reovett. Selliste seadmete laialdasemast kasutuselevõtmisest oleks väga palju abi ka teistes Läänemere ümbruse reoveepuhastites.

Lisateave:

Pille Aarma, EVEL tegevjuht, tel: +372 55 466 71, e-post: pille.aarma@evel.ee

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: +372 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

http://evel.ee/teabepank/toostusreovee-kaitlemine/

Kui soovite BEST projekti kohta rohkem teada, külastage projekti kodulehte www.bestbalticproject.eu

 

 

Kasutamata ravimite jäätmekäitlust Läänemere piirkonnas tuleb parandada

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös Soome Keskkonnainstituudiga

7. september 2020. a

Kasutamata ravimite jäätmekäitlust Läänemere piirkonnas tuleb parandada

Ravimijääkide kogumise ja käitlemise parandamist peetakse ravimi toimeainete heitkoguste vähendamisel üheks lihtsamini tulemusi andvaks meetmeks. Samas on seni puudunud võrreldavad andmed kogemustest ravimijääkide kogumisel ja käitlemisel erinevates Läänemere riikides. Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on see olukord nüüd muutumas.

ELi Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg rahastatava projekti CWPharma raames hinnati riikide kogemusi kasutamata ravimite ja muude ravimijäätmete kogumisel ja kõrvaldamisel, et paremini mõista ravimi toimeainetega seonduvat üldist olukorda piirkonnas. Projektis uuriti ravimijäätmeid, mis tekivad majapidamises, haiglates ja teistes tervishoiuasutustes, aga ka ravimitööstuses, veterinaarpraksistes ning põllumajandustootmises.

„Oleme hinnanud seniseid kogemusi Taanis, Eestis, Soomes, Saksamaal, Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Rootsis, eesmärgiga täiustada sealseid praktikaid ja seeläbi vähendada ravimitega seonduvaid heitmeid Läänemerre,” selgitab Jukka Mehtonen, Soome Keskkonnainstituudi vanemekspert ja projekti juhtiv partner.

Liiga sageli kõrvaldatakse ravimeid valesti

Kasutamata ravimite tagastamine kogumispunktidesse toimub Läänemere riikides väga erinevalt. Nende elanike osakaal, kes viivad kasutamata ravimid selleks ettenähtud kogumispunktidesse, on sõltuvalt riigist 10% kuni 70%. 16-80% küsitlusele vastanutest kõikides riikides viskas kasutamata ravimid segaolmejäätmete hulka ja 3–30% laskis need alla kanalisatsioonist.

On selge, et kasutamata ravimite kogumine on nii Läänemere piirkonnas kui ELi liikmesriikides tervikuna korraldatud väga erinevalt.

Kuidas saaks ravimi toimeainete heitkoguseid vähendada?

CWPharma projekti käigus leiti 21 toimivat viisi ravimijäätmete kogumiseks ja kõrvaldamiseks ning ravimite otstarbekama kasutuse edendamiseks Läänemere piirkonnas.

Üks peamisi soovitusi on, et elanikel peaks olema võimalus viia kõik kasutamata ravimid – nii retsepti- kui ka käsimüügiravimid – selleks ettenähtud kogumispunkti, milleks võib olla koht, kust need osteti (enamasti on selleks apteek), või ohtlike jäätmete kogumispunkti. See peaks võimaldama kasutamata ravimite nõuetekohast kõrvaldamist. Protseduuri on lihtne meelde jätta ja see teeb toimimise elanike jaoks piisavalt lihtsaks. Sama lähenemist tuleks rakendada lemmikloomaravimite puhul.

Aruandes soovitatakse ka teavituskampaaniaid, tutvustamaks ravimiheidete keskkonnamõjusid ja seda, kuidas kasutamata ravimeid asjakohaselt käidelda. Kampaaniate sihtrühmaks peaks olema elanikkond, aga ka arstid, veterinaarid ja põllumajandustootjaid. Neil oma ala professionaalidel on oluline roll, et aidata ellu rakendada paljusid CWPharma projekti käigus leitud häid kogemusi.

Lisaks annab CWPharma projekt soovituse apteegitöötajatele ja veterinaaridele juhendada kliente ravimite ohutul kasutamisel ja kõrvaldamisel.

Millised on projekti järgmised sammud?

Sel sügisel annab CWPharma projekt välja oma juhised meetodite kohta, mis aitavad parandada ravimeid puudutava keskkonnateabe jagamist ning ravimitehastele keskkonnalubade andmise menetlusi. Lisaks annab projekt suunised täiustatud reoveepuhastusvõimaluste kohta, mille eesmärk on vähendada ravimi toimeainete heitkoguseid, ning avaldab poliitikameetmete üldkava nende heitkoguste vähendamiseks Läänemere piirkonnas.

 

Lisateave:

Pille Aarma, EVEL tegevjuht, tel: +372 55 466 71, e-post: pille.aarma@evel.ee

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: +372 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

CWPharma projekti vanemekspert Jukka Mehtonen, Soome Keskkonnainstituut, tel +358 295 251 421, e-post: jukka.mehtonen@ymparisto.fi

CWPharma projektijuht, juhtivteadur Noora Perkola, Soome Keskkonnainstituut, tel +358 295 251 507, e-post: noora.perkola@ymparisto.fi

Projekti aruanne:
Häid kogemusi kasutamata ravimite kogumisel ja kõrvaldamisel Läänemere piirkonnas. Projekti „Ravimitest puhtad veekogud“ (Clear Waters from Pharmaceuticals (CWPharma)) tegevusaruanne nr 4.1

Soome Keskkonnainstituudi aruanded 34/2020

Link aruandele: http://hdl.handle.net/10138/319009

Projekti CWPharma kodulehekülg: www.cwpharma.fi

Lisateave ravimite kohta Läänemere keskkonnas:

http://www.swedishepa.se/Hazards/Pharmaceuticals ja

https://helcom.fi/action-areas/industrial-municipal-releases/pharmaceuticals/

 

Lühidalt projektist CWPharma

  • Projekt kestab 2017. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta novembrini.
  • Konsortsium koosneb 15 organisatsioonist seitsmes Balti piirkonna riigis: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Poola ja Rootsi. Projekti tööd koordineerib Soome Keskkonnainstituut (SYKE).
  • Projekti CWPharma rahastatakse ELi Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg aastateks 2014–2020. Projekti toetatakse ELi Läänemere piirkonna strateegia ohtlike ainete poliitikavaldkonna raames, mis on lahutamatu osa lipuprojektist ja Läänemere piirkondlikust koostööplatvormist „Ravimid keskkonnas“ (Pharmaceuticals in the Environment (PIE)).

 

 

 

 

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub inimestel kasutada WC-potti ja kraanikausi äravoolu sihtotstarbeliselt!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
4. august 2020. a

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub inimestel kasutada WC-potti ja kraanikausi äravoolu sihtotstarbeliselt!

Hoidiste tegemise hooajal satub kanalisatsiooni tavalisest rohkem olmeprügi, mis toob kaasa ummistused torustikes. Ummistuste likvideerimine on kulukas ja ebameeldiv, eriti, kui seda tuleb teha oma kodus.

Olmejäätmete kogus, mis  jõuab reoveepuhastisse on murettekitavalt suur. Kahjuks kasutatakse ühiskanalisatsiooni liialt sageli prügikasti asendusena.

„Suve teises pooles, kui algab hoidiste tegemise aeg,  suureneb hüppeliselt olmejäätmete kogus kanalisatsioonis. Peetakse normaalseks, et biolagunevad materjalid nagu kasutuskõlbmatud tomatid ja kurgid, marjade varred, puuviljade koored jms võib visata WC-potti“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.  

Ka muud toidujäätmed tekitavad tõsiseid probleeme. Torustiku seinale tekib rasva kiht, mis järjest pakseneb, sest sinna jäävad kinni teised sinna mittekuuluvad tahked osakesed. Tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee edasi liikumist puhastisse.

Pille Aarma sõnul ei ole keeruline järeldada, et jäätmete viskamine kanalisatsiooni põhjustab ummistusi, halvemal juhul ka reoveepuhasti pumpade rikke või isegi purunemise. Seetõttu palub Eesti Vee-ettevõtete Liit inimestel järgida üldreegleid nii kanalisatsiooni kasutamisel kui ka jäätmete käitlemisel. Jäätmete jaoks on olemas vastavad kogumiskonteinerid. WC-potti tohiks jõuda ainult majapidamise reovesi!

WC-potti ei tohi visata vatitikke, hügeenisidemeid, tampoone, meigieemalduspatju, -lappe, kondoome, juuksekarvu, kohvipaksu, pakendeid, plastikesemeid, ravimeid, kemikaale, sokke, suitsukonisid jne. Tualetti ei tohiks sattuda ka WC-poti külge kinnitatavad plastikust värskendajad, sest tegu on vees mitte lahustuvate toodetega. Ka pealtnäha süütu majapidamispaber on sage ummistuste tekitaja, sest ei lahustu vees piisavalt kiiresti.

Kui vesi ei lähe enam torustikust alla, siis:

– Esmalt kasuta ummistuste likvideerimiseks kuuma vett ja kummipumpa. Kui kuuma veega õnnestub hangunud rasv üles sulatada ja tropile valamupumbaga tekitatud vaakumiga veidi hoogu anda, siis võib kergematel juhtudel torud keskkonnasõbralikult taas vabaks saada.

– Tõsisema ummistuse puhul võib kasutada keemilisi torupuhastusvahendid, kuid tuleks meeles pidada, et need sisaldavad mürgiseid kemikaale, mille lõplik eraldamine on keeruline protsess ka reoveepuhastitele. Puhtama keskkonna nimel püüa vältida kanget kodukeemiat.

– Raskematel juhtudel tuleb pöörduda ummistuste likvideerimisega tegelevate ettevõtete poole, kellel on kogemusi ja tehnikat tekkinud probleem professionaalseks lahendamiseks.

Kuid kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

 

AS Emajõe Veevärk alustab kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimist ning objektide visualiseerimist

AS Emajõe Veevärk

PRESSITEADE

31.07.2020

 AS Emajõe Veevärk alustab kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimist ning objektide visualiseerimist

29. juulil toimus AS Emajõe Veevärgi kontoris SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde avakoosolek. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti 13. juulil Tartu ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta on 169 697,00 eurot.

Tööde käigus moderniseeritakse AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeritakse objektid, mis ei ole praegu kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadeta ning seadmete olukorda ei ole võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine annab võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandatakse kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetatakse ja antakse üle mais 2021.

Töid kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014-2020. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/.

 Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

 


Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

  Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu
Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.  

Piirangute vähendamisega seoses juhib Eesti Vee-ettevõtete Liit kinnistuomanike tähelepanu vajadusele taastada joogivee kvaliteet.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade

8. mai 2020. a

Piirangute vähendamisega seoses juhib Eesti Vee-ettevõtete Liit kinnistuomanike tähelepanu vajadusele taastada joogivee kvaliteet.

Kui vesi on torustikes pikalt seisnud või tarbimine on olnud väike, siis on oht, et vesi ei vastata enam joogivee nõuetele. Seetõttu tuletame kinnistuomanikele meelde, et vajadusel tuleks läbi viia torustiku hooldusprotseduurid või põhjalikum loputamine enne asutuse taasavamist.

Joogivesi on elus vesi, seal on alati teatud hulk mikroorganisme, mis võivad soodsatel tingimistel kasvama hakata. Pikaajaline seismine torustikes on just üheks selliseks soodsaks tingimuseks. Mikroorganismide liigne kogus joogivees võib selle kvaliteeti muuta ja halvemal juhul omada mõju ka inimeste tervisele.

Paljud ettevõtted, koolid, lasteaiad, hotellid, kaubanduskeskused, spordisaalid jne on COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra tõttu olnud pikalt suletud, mistõttu vee tarbimine neis kohtades on peatunud või olnud väga madal. Kui hooned võetakse uuesti kasutusele, siis on vajalik taastada ka joogivee kvaliteet. Selleks piisab tavaliselt kraanide avamisest, et torustikes seisma jäänud vesi saaks välja voolata ja asenduda uue puhta joogiveega. Kraane tuleks avada ükshaaval. Esmalt kraan, mis asub hoonesse sisenevale veetrassile kõige lähemal. Seejärel liikuda kraanide avamisel edasi kaugeimasse punkti. Igal kraani avamisel tuleks lasta veel voolata niikaua kuni vesi on selge ja külm, st saavutanud veevõrgu temperatuuri.  

Unustada ei tohiks soojaveeboilereid,  veefiltreid, -pehmendajaid, dušši segisteid, tualette  vms. Need tuleks üle  kontrollida, ettevaatlikult loputada puhta veega ja veenduda, et seadmed töötavad õigesti, vastavalt tootja kasutusjuhendis kirjeldatule.

Vajadusel küsige nõu kohalikult vee-ettevõttelt või paluge abi spetsialistidelt, torustike pesuga tegelevatelt ettevõtetelt, et tagada joogivee kvaliteet pärast pikemat pausi.

 

Lugupidamisega

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee
www.evel.ee

 

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit tähistab täna oma 25. sünnipäeva!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
24. aprill 2020. a

Eesti Vee-ettevõtete Liit tähistab täna oma 25. sünnipäeva!

24. aprillil 1995 said vee-ettevõtete esindajad kokku, et arutada Eesti veemajanduse tulevikku. Pärast lühikest arutelu muutus koosolek Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) asutamiskoosolekuks.

Asutajaliikmeid oli veerand sajandit tagasi 11, tänaseks on liidul 72 liiget. Üle 90% Eesti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbijatest saavad oma teenuse EVEL-i kuuluvatelt vee-ettevõtetelt. Ühiselt tegutsemine on andnud võimaluse teha koostööd teiste riikide organisatsioonidega, Eesti ülikoolidega ja osaleda rahvusvahelistes projektides. Liit on arvestatav partner ametisutustele nii õigusloome kui ka laiemates aruteludes.

Keskkonnaagentuuri andmetel on 25 aastaga tarbitava olmevee kogus Eestis vähenenud ligikaudu 2,5 korda, kuid tõusnud on teenuse kvaliteet ja suurenenud tarbijaskond, seda tänu ühisveevärkide rekonstrueerimisele.

Veeteenus on muutunud heas mõttes nähtamatuks – inimene avab kraani ja joob kvaliteetset vett, läheb tualetti ja ühe nupuvajutusega kaob ka suurem probleem. Muuhulgas on paslik meelde tuletada, et kraanivesi on kvaliteetne joogivesi pea kõikjal Eestis ning seepärast on asjatu kulutada loodusressursse ning raha pudeldatud joogiveele. Joogivee kvaliteedi kontroll on tagatud. Sellistele iseenesestmõistetavale teenustele nagu kraanist voolav joogivesi ja reovee ärajuhtimine hakatakse mõtlema alles siis, kui on veekatkestus, hinnatõus või suurem kriis.

Nn nähtamatu teenuse tagavad vee-ettevõtted oma ligi 1300 töötajaga. On palju erakordseid inimesi, kelle südamest antud panus ja raske töö väärib esiletõstmist ja kiitmist. Veemajanduses töötavate inimeste keskmine vanus on 55 ja üle selle (45% töötajatest), mis näitab suurt kogemuste pagasit ja töötajate lojaalsust ning missioonitunnet. Sellegipoolest tervitame järelkasvu nii noorte kui ka esimese töökogemuse saanud inimeste näol.

Soovin siiralt õnne, edu ja head tervist kõikidele EVEL-i liikmetele ja partneritele!

Asutamiskoosoleku protokollile kirjutasid alla:

Haapsalu Veevärk ME –  Rein Romet
Harves AS (Keila vee-ettevõte) –  Rein Langeproon
Jõgeva Vesi AS – Lembit Kabral
Lihula Elamu ME – Jaak Kastepõld
Põltsamaa Melior AS – Andres Vään
Rakvere Vesi ME – Urmas Krikk
Rapla Vesi ME – Rein Viikberg
Tamsalu Vesi ME – Arne Arumägi
Tapa Vesi ME – Meelis Kaseväli
Viljandi Veevärk ME – Harri Roobert
Vändra Elko ME – Joel Tints

Lugupidamisega

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

EurEau avaldus: Covid-19 ja meie veeteenused

Covid-19 ja meie veeteenused

16. aprill 2020. a EurEau avaldus

Tarbijate ohutuse tagamine
Covid-19 haiguspuhangu ajal on tarbijail tekkinud veega seonduvaid küsimusi ja muresid. Sageli on muretsemiseks põhjust andnud meedias valesti kajastatud uuringutulemused. WHO ja ÜRO värskeima informatsiooni kohaselt ei kandu SARS-CoV-2 viirus edasi vee kaudu.

Joogivesi
Kõik täna kättesaadavad tõendid kinnitavad, et joogivesi, mida me tarbime, on viiruse eest kaitstud.

Kui teie joogivesi pärineb põhjaveeallikast, siis põhjaveekiht on kaetud kivimi- ja pinnasekihtidega ning on seetõttu kaitstud saastumise eest.

Kui teie kraanist voolab vesi, mis on ammutatud pinnaveeallikast, siis enamasti on veekäitlejatel kasutusel mitmeastmeline veepuhastusprotsess, mis koosneb vähemalt koaguleerimisest, filtreerimisest ja desinfitseerimisest. Meie kogemused ja uurimistulemused näitavad, et selline mitmest barjäärist koosnev süsteem kõrvaldab tulemuslikult ja tõhusalt kõik võimalikud viirused.

Joogivee käitlejad teostavad regulaarselt analüüse, et veenduda vee ohutuses ja tervislikkuses.

Reovesi
Samuti on kõige värskemate teadusuuringute kohaselt väga väike risk Covid-19 haiguse otseseks edasikandumiseks nakatunud inimese väljaheitega. Praeguseks ei ole teada ühtegi juhtumit, kus viirus oleks edasi kandunud fekaal-oraalsel teel.

Märgime, et praeguse kriisi ajal on käimas palju uuringuid. Hollandi KWR ja RIVM instituudid teatasid 25. märtsil 2020, et on tuvastanud jälgi viiruse RNA-st puhastamata reovees. RNA on viiruse geneetiline materjal. Seda kinnitas üheksast Flandria (Belgia) reoveepuhastist võetud reoveeproovide analüüs; samas analüüsis leiti, et puhastist väljuv heitvesi oli täielikult vaba viiruse RNA-st.

Tuleb selgelt rõhutada, et RNA jälgede olemasolu ei ole seotud ühegi „elusa” või nakkusliku viirusega.

Kogu kättesaadav informatsioon kinnitab, et oma töös reoveega kokku puutuvad inimesed on hästi kaitstud, kui nad järgivad igakülgselt harilikke töötervishoiu- ja ohutusalaseid ettevaatusabinõusid ning kasutavad tavapäraseid isikukaitsevahendeid.

Praegune kriis võib põhjustada häireid isikukaitsevahendite tarnes. ELi ja liikmesriikide ametiasutused peavad tagama, et reoveekäitlejaid loetakse kriitiliselt oluliseks ja et neile oleks esmajärjekorras tagatud juurdepääs piisaval hulgal sobivatele isikukaitsevahenditele.

Ka Sina saad anda oma panuse
Kodutarbijad peaksid tualetist alla loputama üksnes uriini, väljaheiteid ja tualettpaberit ning olema inimtekkelistest biojäätmetest vabanemisel tavapäraselt ettevaatlik ja vastutustundlik. Kõik muud jäätmed, nagu niisked salvrätid, köögipaber ja lateks- või kummikindad, tuleb visata prügikasti koos muude olmejäätmetega.

Kogu Euroopas leiavad reoveekäitlejad aina enam eelmainitud jäätmeid, mis on sattunud kanalisatsiooni. Need ummistavad torustikke ja pumpasid, põhjustades kanalisatsiooniummistusi ja -üleujutusi. Aidake meid, et meie omakorda saaksime hoida teie kanalisatsioonisüsteemid nõuetekohaselt toimimas.

Sõnum kõigile Euroopa veeteenuste tarbijatele on selge: teie joogivee- ja kanalisatsiooniteenus on ohutu ja selleks ka jääb, ning me töötame ööpäevaringselt, et pakkuda seda teenust ka edaspidi, nii nagu me seda alati oleme teinud!

Rohkem lugemist

Mis on EurEau?
Eureau on Euroopa veesektori häälekandja. Esindame 29 Euroopa riigi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajaid, kes tegutsevad nii avalikus kui erasektoris.

Meie liikmeteks on 32 rahvuslikku vee-ettevõtjaid koondavat ühendust. EurEau koondab rahvuslikke vee-asjatundjaid, selleks et kujundada üheskoos Euroopa veetööstuse seisukohti küsimustes, mis puudutavad veekvaliteedi juhtimist, ressursitõhusust ning vee kättesaadavust Euroopa kodanikele ja ettevõtetele. EurEau sekretariaat asub Brüsselis.

Oma ligi 476 000 töötajaga annab Euroopa veemajandus olulise panuse Euroopa majandusse.