Avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni poole

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni poole
Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade 1.03.2021. a

Joogivee tarne ja reovee puhastamine võib mõnedes Eesti piirkondades peagi ohus olla, sest Eesti Vabariigi Valitsuse jaoks ei ole elutähtsa teenuse pakkujad endiselt piisavalt tähtsad, et tagada nende kiire vaktsineerimine.

Vee-ettevõtetes töötab ca 1300 töötajat, üle poole neist vanuses 50+. Nende ülesanne on ööpäevläbi ja 7 päeva nädalas tagada jaamade toimimine, likvideerida avariisid, paigaldada uusi süsteeme jne. Lisaks külastab igapäevaselt inimeste kodusid ning asutusi ligemale 100 vee-ettevõtete töötajat, kellel on suur oht nakatuda või levitada Covid-19 viirust.

Veega varustamine ja kanalisatsioon on elutähtis teenus, ilma milleta ühiskond ei saa tavapäraselt toimida. Teenuse katkemine seab ohtu inimeste elu ja tervise.

Näiteks Emajõe Veevärk AS-s teenindab elanikke enam kui 100-s asulas. Nende asulate joogiveepuhastite töötamise tagab aga kolm operaatorit. EVEL-i juhatuse esimees ja Emajõe Veevärk AS-i juhtaja Andres Aruheina sõnul oli tal eelmisel nädalal  töömeestega vestlus, kus üks neist teatas, et ei saa oma tööülesandeid täita enne vaktsineerimist, sest seab ohtu nii enda kui kaaskolleegide tervise. Vestluse initsiaatorid olid töötajad, kes soovisid selgitust ajakirjanduses ringlevatele artiklitele, kus arstid otsivad inimesi, keda vaktsineerida ja kas vee-ettevõtte kriitilise tähtsusega töötajad ei võiks neid “üle olevaid“ vaktsiine saada?

Vee-ettevõtted on kannatlikult oodanud ja teinud kõik võimaliku, et tagada oma töötajate ohutus. Töötajate omavahelised kokkupuuted ja klientidega suhtlemine on viidud miinimumini, kuid töötajate haigestumist see ei välista.

Päästeamet kogus juba mitu kuud tagasi kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide kaudu kokku vee-ettevõtete kriitilise tähtsusega töötajate nimed, kes oma töös puutuvad klientidega kokku. „Meile teadaolevalt on nimekirjad sotsiaalministeeriumisse jõudnud, kuid valitsuse tasandil ei ole endiselt mõistetud, kui kriitiliselt tähtis on tagada nende kiire vaktsineerimine. Me ei väida, et suur osa juba vaktsineeritutest oleks vähem tähtsad töökohad, kuid me näeme selgelt, et valitsus ei mõista hetkel olukorra tõsidust ning pole leidnud lahendust kriitilise tähtsusega vee-ettevõtete töötajate vaktsineerimise küsimuses.“ sõnas EVEL tegevjuht Pille Aarma.

Kutsume Vabariigi Valitsust üles leidma kiireid lahendusi ning tegema kiireid otsuseid kriitilise tähtsusega vee-ettevõtete töötajate vaktsineerimise osas, sest ainult nende inimeste abiga saame tagada jätkuva veega varustamise ja kanalisatsiooni toimimise!

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

 

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!

„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma

Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.

Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

 

 

 

EKUK: Ravimijääkide laialdane levimus ja suured sisaldused keskkonnas näitavad negatiivsete keskkonnamõjude ja antibiootikumiresistentsuse tekke ohtu

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ pressiteade

05.02.2021

Ravimijääkide laialdane levimus ja suured sisaldused keskkonnas näitavad negatiivsete keskkonnamõjude ja antibiootikumiresistentsuse tekke ohtu

Kuigi ravimite tarbimine on sageli inimese ellujäämise ning heaolu tagamiseks vältimatu, võivad ravimijäägid keskkonda sattudes tekitada palju pahandusi. On ravimeid, mis pärast manustamist lagunevad ainevahetuse käigus, kuid leidub ka selliseid ravimeid, mis püsivad muutumatul kujul kuni organismist väljumiseni. Selle tagajärjel levib suurtes kogustes nii ravimeid kui nende laguprodukte veekeskkonda reoveepuhastite kaudu. ELi Interreg Läänemere piirkonna koostöö programmi projekti ”Ravimijääkidest puhas vesi” (Clear Waters from Pharmaceuticals (CWPharma)) uuringust selgus, et analüüsitud ravimijäägid kanduvad Läänemere keskkonda peamiselt läbi olmereoveepuhastite ning vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu. Samas on oluline ka kaudne heide, mille olulisemad allikad on kasutamata ravimite vale käitlus, ravimijääke sisaldava reoveesette ja sõnniku kasutus. Pinnasesse jõudnud ravimijäägid võivad seal püsida kümneid aastaid. 

Mõningaid ravimijääke on kogustes, mis võivad negatiivselt mõjutada pinnavees, setetes ja mullas elavaid organisme.

Ravimijäägid on keskkonnas laialt levinud, tõdes Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ projektijuht Ülle Leisk. CWPharma projekti raames võeti proove Vantaanjoe jõe (Soome), Pärnu jõe (Eesti), Lielupe ja Daugava jõe (Läti), Vistula jõe (Poola), Warnow-Peene jõe (Saksamaa) ja Motala jõe (Rootsi) valgalapiirkondades. Projekti raames koguti keskkonnaproove ravimijääkide analüüsimiseks pinnaveest (jõed, järved ja meri), veekogude põhjasetetest ning  reoveesette või sõnnikuga väetatud muldadest. Keskkonda jõudvate heidete kindlaks tegemiseks analüüsiti ravimijääke ka heitveest ja reoveesettest (olmereoveepuhastid, haiglad, ravimitööstused, prügilad ning kala- ja loomakasvandused). Kokku analüüsiti 226 proovist kuni 80 ravimi toimeaine jääke, mille hulgas oli antibiootikume, epilepsiavastaseid aineid, kõrgvererõhu-, astma- ja allergiaravimeid, seedetraktihaiguste ravimeid, hormoone, ainevahetushaiguste ravimeid, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja valuvaigisteid, muid kardiovaskulaarravimeid, psühhotroopseid aineid ja veterinaarravimeid

Inim- ja veterinaarravimite tarbimise kohta kogutud andmetest (kg/a) selgus, et kõigist uuritud ravimitoimeainetest tarbiti enim neid, mida kasutatakse valu ja palaviku (nt, paratsetamool), epilepsia (nt, levetiratsetaam ja gabapentiin) ning suurte rahvatervise probleemide, nagu II tüübi diabeedi (metformiin) ning südame-veresoonkonna haiguste (losartaan, valsartaan ja metoprolool) ravis. Rohkem kui 75%-s pinnavee proovidest oli vähemalt ühe ravimi toimeaine jääke keskkonnaohtlikus kontsentratsioonis. Kõige suuremad riskid olid seotud östrooni ja noretisterooni (hormoonid), klaritromütsiini ja ofloksatsiini (antibiootikumid) ning diklofenakiga (põletikuvastane ravim ja valuvaigistid). Lisaks leiti mõnedes pinnavee proovides ohtlikul tasemel emamektiini (veterinaarravim), mometasoonfuroaati (astma- ja allergiaravim) ja metformiini (ainevahetushaiguste ravim).

Ülle Leiski sõnul näitas uuring, et ravimijäägid võivad negatiivselt mõjutada setetes ja mullas elavaid organisme. Ravimi toimeainete hulgas, mille jäägid on kõige sagedamini potentsiaalseks ohuks keskkonnale, ületasid PNEC-väärtusi (PNEC- prognoositav toimeta kontsentratsioon ehk ained ületasid oluliselt keskkonnale ohutut kontsentratsiooni) veekogude põhjasetetes tsiprofloksatsiin (antibiootikum), metformiin (ainevahetushaiguste ravim) ja paratsetamool (põletikuvastased ravim ja valuvaigisti).

Kasutamata ravimid tuleb kokku koguda

Aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ei tohi visata WC-potti ega prügikasti. Need tuleb kokku koguda ning viia kas apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Sama lähenemist tuleks rakendada lemmikloomaravimite puhul. Infot lähima kogumispunkti kohta saab leida siit (https://kuhuviia.ee/).

Kolm aastat kestnud ELi Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg rahastatav projekti CWPharma raames üldeesmärgiks oli vähendada ravimijääkide heiteid ja kahjulikku mõju Läänemere piirkonnas. Eestist osalesid projektis partneritena Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL). Valminud aruanne „Ravimijäägid Läänemere piirkonnas – heited, ravimitarbimine ja keskkonnariskid“ on saadaval eestikeelsena siit.

Lisateave:

Ülle Leisk – EKUK, peaspetsialist, CWPharma EKUKi projektijuht
ulle.leisk@klab.ee   6112916

Mailis Laht – EKUK, peaspetsialist
mailis.laht@klab.ee  6112922

Vallo Kõrgmaa, PhD – EKUK, peaspetsialist
Vallo.korgmaa@klab.ee

Egge Haiba, PhD – EVEL, TalTech, vanemlektor
egge.haiba@taltech.ee

https://www.klab.ee/projektid/cwpharma/

Projekti CWPharma kodulehekülg: www.cwpharma.fi, aruanded https://cwpharma.fi/en-US/Publications; https://www.klab.ee/projektid/cwpharma/

Projekti aruanded tõlgituna eesti keelde https://www.klab.ee/projektid/cwpharma/

 

 

 

 

EVEL tervitab liidu uut liiget Peweld OÜ-d

Alates 29. jaanuar 2021.a liitus Eesti Vee-ettevõtete Liiduga Peweld OÜ.

EVEL pühadetervitus!

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
2. detsember 2020. a

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Inimeste tähelepanu on praegu suuresti suunatud koroonaviirusega seotud teemadele, kuid majaomanikud ei tohiks ära unustada ka torustike tervist.

Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde, et enne suuremaid talvekülmasid tuleb üle vaadata hoonete torustike ja veesõlmede olukord ning tagada nende külmakindlus!

Pilt: https://www.steamatic.com

Külmakahjude ennetamiseks tee nii:

  • Majas, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, peata vee liikumine hoonesse (sulge maakraan või pump kaevus) ning tühjenda torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.
  • Kasutuses olevas majas vaata üle kogu veevärk ja veendu, et külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib välistemperatuurist olla mõjutatud. Arvesta ka niiskusega, sest niiskus vähendab soojapidavust.
  • Kaitse külma eest ka veearvesti. Arvesti töökindluse tagamiseks ei tohi seda ümbritsev temperatuur langeda alla kahe soojakraadi.
  • Kui tekib ikkagi olukord, et torustikus olev vesi hakkab külmuma, siis jäta veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.
  • Veetorustiku külmumisel tee esmalt kindlaks koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud, seejärel alusta selle koha soojendamist. Sobiv vahend selleks on näiteks soojapuhur, sest soojendamine peab olema aeglane ja ohutu.
  • Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks piirkonna vee-ettevõttesse või torutöid teostavate ettevõtete poole.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 
Täiendav informatsioon:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit tänas taaskord tublisid vee-ettevõtete töötajaid, valis aasta parima veeteo ning elutöö auhinna saaja

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

23. november 2020

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tänas taaskord tublisid vee-ettevõtete töötajaid, valis aasta parima veeteo ning elutöö auhinna saaja.

Kristo Elias

 Auhinna Aasta Veetegu 2020 pälvis Osooni saate meeskond saate „Virumaa veed puhtaks“ eest, mis oli eetris 21. septembril 2020. a. Elutöö auhinna vääriliseks hinnati AS Rakvere Vesi kauaaegne juht Urmas Krikk, kes on üle 40 aasta pühendunud vee-ettevõtte toimimisele ning panustanud veemajanduse arendamisele.

EVEL peab väga oluliseks puhta keskkonna nimel tehtud tegusid ja nende tutvustamist laiale üldsusele. Osooni saated juhivad sageli tähelepanu Eesti keskkonnaprobleemidele. Auhinna pälvinud saates tutvustati Ida-Virumaal käimas olevat projekti, mille raames toimub jääkreostuse likvideerimine ja põllumajandusest tekkiva reostuse uurimine, mis mõjutab piirkonna jõgede, rannikualade ja muude veekogude seisundit. Lisaks tutvustas Kohtla-Järvel tegutseva vee-ettevõtte  Järve Biopuhasti OÜ tootmisjuht Andra Villers vaatajatele, kuidas toimub peamiselt tööstusest pärineva reovee puhastamine ja reoveesette töötlemine. EVEL-i tegevjuht Pille Aarma nõustub saates öeldud lõpusõnadega: „Heas seisus vesi on puhta keskkonna indikaator“.

Urmas Krikk

Elutöö auhinna vääriliseks peetakse inimest, kes on Eesti veemajandussektori arengule pühendanud tähelepanuväärse osa oma elust ja tööalasest tegevusest ning jätnud märkimisväärse jälje veemajanduse arengusse. Käesoleval aastal pälviks Elutöö auhinna AS Rakvere Vesi juht Urmas Krikk, kes on alustas tööd veevaldkonnas juba aastal 1979. Sellest ajast peale on ta Rakvere linnas ja selle lähiümbruses järjepidevalt tegelenud piirkonna veemajanduse arendamisega. Lisaks kohalikul tasandil veemajanduse arendamisele on Urmas Krikk ka EVEL-i üks asutajaliikmetest.

Rohkem infot: http://evel.ee/organisatsioon/evel-tunnustab/2020-2/

Fotode autor: Meelis Meilbaum

Pille Aarma
EVEL tegevjuht
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee
koduleht: www.evel.ee

 

Täiendav informatsioon:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

Täna, 19.11.2020 on ülemaailmne tualeti päev!

Täna, 19.11.2020 on ülemaailmne tualeti päev!

Eestlastel on tualetile palju erinevaid nimesid: WC, kemmerg, klosett, käimla, peldik, kemps jne. Ehk näitab see koha tavapärasust meie elus. Ükskõik, kuidas nimetad, ikka saavad kõik aru, et kui on vaja minna, siis on vaja minna …

Sel aastal juhitakse inimeste tähelepanu asjaolule, et maailmas on ligi 4,2 miljardit inimesest, kellel puuduvad normaalsed sanitaartingimused, võimalus kasutada tavapärast kanalisatsiooniga tualetti. Üsna mõtlemapanev fakt.

Päevast ja teemast lähemalt: www.worldtoiletday.info

#WorldToiletDay

Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks, et vältida reovee sattumist Läänemerre

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

12. november 2020. a

Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks, et vältida reovee sattumist Läänemerre

Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslikke ilmastikunähtusi. Tiheasustusega piirkondades põhjustavad vihmasajud aina sagedamini üleujutusi, mis põhjustavad kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. Linnasid ümber ehitada ei saa, seega tuleb vihmavett paremini ohjata ja sademeveesüsteeme optimeerida. Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on NOAH projekti eesmärk välja töötada planeerimisvahend, mis aitab asulapiirkondadel üleujutusteks valmistuda, üleujutusi kontrollida ja seeläbi vähendada Läänemere saastekoormust.

Foto 1. Jõe üleujutus Haapsalus 2005. © Remi Treier

NOAH projekti elluviimisesse panustavad tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku üheksa linna ja kaasatud on mitmeid vee-ettevõtteid. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni.

Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis Keskkonnaministeerium.  Linnade, omavalitsuste ja vee-ettevõtete kaasamise eesmärgiks on tugevdada maakorralduse ja ruumiplaneerimisega tegelevate asjatundjate suutlikkust avalikus ja erasektoris.

Pilootobjektid Eestis

AS Rakvere Vesi on sõlminud lepingu Nordpont OÜ-ga, kelle ülesandeks on projekteerida ja rajada nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse. Samuti paigaldatakse Soolikoja kollektori kaevu mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Hoovihmade ajal, kui Soolikaoja kollektoris hakkab veetase jõudma kriitilise piirini, saadetakse signaal lüüsile, mis hakkab sulguma ja piirama veevoolu kollektorisse, kogudes vett Süstatiiki. Hoovihma lõppedes ja kollektoris veetaseme alanedes alustab lüüs veetaseme langetamist ka Süstatiigis. Sellise puhverdamisega vähendatakse riski üleujutusteks Rakvere kesklinnas. Ehitustegevus on planeeritud lõpetada detsembris 2020, millele järgnevad häälestustööd.

Foto 2. Plaanitav nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule. © Nils Kändler

 Haapsalu linnavalitsus on sõlminud projekteerimis- ja ehituslepingu, mille käigus rajatakse Raudteetammi tee ja Õhtu kalda nurgale nn „tark“ lüüs. Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustatakse nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi. See tagab hoovihmade korral Raudteetammi ja Õhtu kalda vahelisel märgalal piisava puhvri, kuhu üleliigne sademevesi juhtida. Madala mereveetaseme korral avaneb lüüs automaatselt võimaldades seeläbi märgalal hoida pidevalt optimaalset veetaset. Projekteerimistööd on lõpusirgel ning ehitustööd plaanitakse lõpetada käesoleva aasta detsembriks. Lisaks on tööde käigus planeeritud puhastada Õhtu kaldal olev kraav kuni uue varjani, et parandada sademevee äravoolu hoovihmade korral.

 

Foto 3. Kevad 2020 Haapsalus võetud pilt prooviveest. © Remi Treier

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler rõhutas, et samaaegselt arendavad Haapsalu ja Rakvere linnad koos Tallinna Tehnikaülikooliga sademevee lahenduste planeeringukihti, kus linnaruumi sademevee süsteemide digitaalne teisik ühildatakse linna planeerimisprotseduuriga. Kuna kliimamuutust kirjeldavad mudelid näitavad suuremat sademete hulka, mis toob kaasa üleujutused linna piirkonnas, on planeeringukihi abil võimalik seda negatiivset mõju leevendada ja ära hoida. Planeeringukiht võimaldab leida piirkonnad ning näidata need linna kaardil visuaalselt, kus kliimamuutuste tõttu tekib uputus. Samuti saab leida piirkonnad, mille äravool võib põhjustada üleujutusi süsteemi muudes osades. Seega saab linn juba praegu planeeringute menetlemisel kliima riskiga arvestada ja ette kirjutada tehnilised nõuded sademeveesüsteemide arendamiseks selliselt, et uputuse risk tulevikus oleks minimaalne. Planeeringukihi prototüüp valmib 2020. aasta lõpuks.

Tulemus NOAH planeerimisvahend

Pilootalade modelleerimise ning reo- ja sademeveesüsteemide parandamise tulemusena on NOAH projekti raames kavas koostada planeerimisvahend nimetusega Extreme Weather Layer (EWL, eesti k ’äärmuslike ilmastikuolude kiht’). See on hea abivahend ruumiplaneerimise, ehituse ja torustike haldamisega seotud valdkonna asjatundjatele, mis võiks tulevikus muutuda osaks linnaplaneerimise üldistest protseduuridest.

Lisaks ruumiplaneerimisele on projekti eesmärk suurendada äravooluvõrkude eest vastutavate vee-ettevõtete suutlikkust. Mitmetes Läänemere piirkonna linnades voolab sademe- ja reovesi ühes süsteemis, mis suurendab üleujutuste korral märkimisväärselt kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. NOAH pilootobjektidel kavandatakse ja paigaldatakse äravooluvõrkudele lahendusi, mida ei ole linnapiirkondades seni laialdaselt kasutatud. Näiteks varustatakse olemasolevad süsteemid anduritega, ülevoolupaisudega ja automatiseeritud hüdroloogiajaamadega. Kõik selleks, et jälgida ja optimeerida torustike täituvust.

NOAH projekti „Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal“ rahastatakse Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg (2. prioriteet: loodusvarad, eesmärk 2.1: puhas vesi). Projekti eelarve on ~3 milj eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on 2,432,732.45 €. Projekt algas 2019. aasta jaanuaris ja kestab kuni 2021. aasta lõpuni.

NOAH projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ja koostööd Läänemere heaks tehakse erinevates valdkondades ja tasanditel.

Lisainfo:

Projekti koduleht: http://sub.samk.fi/projects/noah.

Info Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) kodulehel: http://evel.ee/noah/.

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee.

Ivar Annus, Ph.D, Projekti koordinaator, Tallinna Tehnikaülikool, tel: 620 2557, e-post: ivar.annus@taltech.ee.

Rakvere Linnavalitsus
Erkki Leek – tel: 5661 0001, e-post: erkki.leek@rakvere.ee.

Haapsalu Linnavalitsus
Remi Treier – tel 5191 3630, e-post: remi.treier@haapsalulv.ee.

Liigume tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös projekti BEST juhtpartneriga Soomes

16. september 2020. a

Liigume tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas

Eesti Vee-ettevõtete Liit koostöös projektipartneritega Eestis, Soomes, Lätis, Poolas ja Venemaal (Kaliningradis) hindasid viimase 3 aasta jooksul tööstusreovee käitlemise olukorda, tõid välja riikide kitsaskohad ning kogusid kokku läbiproovitud ja soovituslikud lahendused olukorra parandamiseks. Projekti „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine (BEST)“ põhiväljundiks on suunised olmereoveepuhastitesse juhitava tööstusreovee käitlemiseks.

Kolmeaastasele projektile panevad punkti kõigis partnerriikides septembri lõpus toimuvad kohalikud seminarid. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldab homme, 17. septembril 2020. a seminari „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine – projekti BEST tulemused“ Põltsamaa kultuurimajas.

Reoveepuhastite puhastusefektiivsus Läänemere-äärsetes riikides on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kuna aga olmereoveepuhastid on projekteeritud puhastama erinevate puhastusetappide jooksul eelkõige kodumajapidamistest pärit reovett, siis võib puhastisse juhitud tööstusreovesi neid puhastussprotsesse kergesti häirida.

„Projekti kõige murettekitavam kokkuvõte oli see, et mitmetes riikides on tööstusettevõtetele keskkonnalubade andmise süsteem puudulik, mis jätab olmereoveepuhastid abitusse olukorda. Tööstused ei tunne piisaval määral vastutust enda poolt tekitatud reovee koostise üle. Teisalt oli positiivseid näiteid, kus üsna lihtsad ja sugugi mitte kulukad kohaliku tasandi koostöövormid parandasid olukorda märkimisväärselt,” ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

Keskkonnaload vajavad täiendamist

Enim tähelepanu vajavate tööstusharude seas, mida vaadeldi, olid mitmes riigis jäätmekogumine, -töötlus ja kõrvaldus, kemikaalide ja metalltoodete tootmine ning  joogi-, liha- ja piimatoodete tootmine. Ilma nõuetekohase eelpuhastuse ja järelevalveta võib tööstusreovesi, näiteks metalltooteid tootvast tööstustest, sisaldada kahjulikke või mürgiseid aineid, mida ei ole võimalik eemaldada olmereovee puhastamiseks mõeldud protsesside käigus. Ka toiduainetööstuste iseenesest ohutu reovesi võib häirida olmereoveepuhastite puhastusprotsesse või need koguni peatada, selleks piisab, kui suures koguses materjale, näiteks piimatooteid, lastakse kanalisatsioonisüsteemidesse ootamatult ja ilma etteteatamiseta.

Täna on olmereoveepuhastitesse juhitavate tööstusreoveeheitmete kontrollimiseks kaks põhilist mehhanismi: tööstusettevõtjatele väljastatavad keskkonnaload ning tööstusettevõtja ja olmereoveepuhasti vahel sõlmitavad lepingud reovee ärajuhtimiseks. Samas märgitakse projekti BEST raames koostatud uutes suunistes, et kõige määravamaks takistuseks reovee piisaval käitlemisel saavad just need – ebapiisav lubade andmise süsteem ning vananenud lepingud tööstustega. Sellises olukorras on takistatud loas vajalike nõuete seadmine, mis kohustaks tööstust oma reovett eelpuhastama ja selle kvaliteeti rohkem jälgima. Projekti raames koostatud poliitikaülevaade tõstab olukorra parandamiseks esile tegevuskava, mis on mõeldud nii keskkonnaasutustele, tööstustele kui ka reoveepuhastitele.

Võtmesõnaks on kohalik koostöö

Projektis leiti, et reoveepuhasti, tööstuse ja keskkonnaasutuse koostöömudelis kokkuleppimine on üks olulisemaid meetmeid ootamatute olukordade ennetamiseks ja selleks, et aidata reoveepuhastil olla valmis juhuslikeks tööstusreoveeheideteks. Töötajate koolitamine, kohapealsed külastused ja paar korda aastas toimuvad kohtumised, mida viiakse läbi nii reoveepuhastusjaamas kui ka tööstuses, võimaldavad aru saada üksteise protsessidest ja mitmesugustesse olukordadesse sobivatest meetmetest.

Investeeringud paremasse tehnoloogiasse

Koostööd ja kohapealset puhastust testiti ka praktikas. Projektitoetusest said abi kaks piimandusettevõtet, üks Eestis (E-Piim Tootmine AS) ja teine Lätis, et täiustada oma eelpuhastusprotsesse. Piimatööstuse reovee tõhus eeltöötlemine oli kohalike puhastite jaoks ülioluline, et saavutada piisavad puhastustulemused. Lisaks investeeris projekt BEST Poolas täiesti uue, tööstusreoveele mõeldud puhastusliini rajamisse kohalikus väikepuhastis. Tänapäevane meetod fosfori filtreerimiseks kaltsiumsilikaadi abil võimaldab fosfori täielikku kogumist edasiseks kasutamiseks, nt põllumajanduses. Teine Poolas töötav reoveepuhasti investeeris pilootsüsteemi, et katsetada biogaasi tootmise väljavaateid reoveesetete ja biolagunevate tööstusjäätmete kooskääritamisel. Eestis ostis puhasti (Põltsamaa Vesi OÜ) kaasaskantava seireseadme, et jälgida tööstusi, kes aegajalt juhivad puhastisse suuri kahjulike ainete koguseid sisaldavat reovett. Selliste seadmete laialdasemast kasutuselevõtmisest oleks väga palju abi ka teistes Läänemere ümbruse reoveepuhastites.

Lisateave:

Pille Aarma, EVEL tegevjuht, tel: +372 55 466 71, e-post: pille.aarma@evel.ee

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: +372 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

http://evel.ee/teabepank/toostusreovee-kaitlemine/

Kui soovite BEST projekti kohta rohkem teada, külastage projekti kodulehte www.bestbalticproject.eu