AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärk pressiteade
10.09.2020. a

 AS Emajõe Veevärk tellimusel valmis ettevõtte kaugjälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) moderniseerimise ning objektide visualiseerimise projekt

AS Emajõe Veevärgi viis ellu SCADA süsteemi moderniseerimise ja objektide visualiseerimise tööde projekti. Kaugjälgimissüsteemi moderniseerimise tööde leping sõlmiti juuli 2020 Tartu ettevõttega Atemix Tööstusautomaatika OÜ, kes oli hanke soodsaim pakkuja. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta oli 169 697,00 eurot.

Tööde käigus moderniseeriti AS-i Emajõe Veevärk kaugjälgimis- ja juhtimissüsteem ja visualiseeriti objektid, mis ei olnud kaugjälgitavad ehk automaatseid rikketeavitusi ei saadetud ning seadmete olukorda ei olnud võimalik ilma objekti külastamata hinnata. SCADA süsteemi moderniseerimine tagas võimaluse talletada ja arhiveerida varasemast rohkem teavet ning suurendada kaugjuhtimise võimalusi kõigis AS Emajõe Veevärgi opereerimispiirkondades (kokku kaheteistkümnes kohalikus omavalitsuses). Lisaks parandati kaugjälmis- ja juhtimissüsteemi kasutajamugavust, et tagada kiirem reageerimine avariide korral. Lepingujärgsed tööd lõpetati ja anti üle mai 2021.

Töid kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektist ER29 “Emajõe-Pskov WMP-2”. Projekti kogumaksumus on 660 000,00 eurot, mis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 594 000,00 euro ulatuses. Projekti partneriteks on Pihkva munitsipaalettevõte Gorvodokanal ja AS Emajõe Veevärk. Täpsem informatsioon programmi kohta AS-i Emajõe Veevärk kodulehel https://www.evv.ee/ettevottest/avalikustamine/projekti-tutvustus/.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu


Improving the quality of shared assets by reducing their pollution load from utility sewer systems of towns and rural areas in the programme territory (Pskov area and south Estonia).

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020

Koostatud partneri AS Emajõe Veevärk poolt.

Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

EVEL: Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab veevarusid

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
21. juuni 2021. a

Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab veevarusid

 Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on oluline märkida, et vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust. Ette antud limiite ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.

Mitmed vee-ettevõtted on juba palunud oma klientidelt mõistvat suhtumist. Täna ja lähipäevil on vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist! Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.


Lisainfo:

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
telefon: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
telefon: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

 

EVEL: 10. juunil toimus seminar „Targad lahendused üleujutusriskide vähendamiseks“, kus tutvustati projekti “Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal” (NOAH) esmaseid tulemusi.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
11. juuni 2021. a

Eile, 10. juunil toimus seminar „Targad lahendused üleujutusriskide vähendamiseks“, kus tutvustati projekti “Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal” (NOAH) esmaseid tulemusi.

NOAH koordinaator Ivar Annus (pildil) tutvustas kliimakindlate linnade planeerimise tööriista EWL (Extreme Weather Layer), mis võimaldab kohalike omavalitsuste planeerimisspetsialistidel ja vee-ettevõtetel hinnata sadeveesüsteemidest tulenevat üleujutusohtu linnakeskkonnale. Tööriista abil saab hinnata nii tänast olukorda, kui analüüsida tulevaste arenduste mõju linnakeskkonna üleujutusohule. EWL-i on rakendatud 8-s Läänemerepiirkonna linnas: Haapsalus, Rakveres, Ogres, Liepajas, Jurmalas, Slupskis, Poris ja Söderhamnis.

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler selgitas, kuidas on võimalik linnaruumi sademevee süsteemide matemaatilisi mudeleid ehk digitaalseid kaksikuid paremini ära kasutada olemasolevate süsteemide toimivuskindluse tõstmiseks ning juhtimiseks. Projekti raames katsetati esmakordselt tarku sademeveeahendusi, mis näitlikustavad vee-ettevõtetele, kuidas leevendada linnakeskkonnas üleujutusohtu integreerides olemasoleva infrastruktuuriga reaalajas kontrollitavaid süsteemielemente.

Rakvere linnavalitsuse planeerimisspetsialist Erkki Leek tutvustas Rakvere pilootobjekti. Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse rajati „tark“ lüüs. Samuti paigaldati Soolikoja kollektori kaevu mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Rakvere Vesi AS projektijuht Indrek Tamberg keskendus oma ettekandes tarkade sademeveelahenduste hankemenetlusele ja ehitustööde protsessile.

10062021 NOAH ajakava Haapsalu Haapsalu pilootprojekti tutvustasid Haapsalu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Remi Treier ja linnageodeet Peep Aedviir. Haapsalus ehitati „tark“ lüüs Raudteetammi tee ja Õhtu kalda tänava nurgale. Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustati nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi tagades seeläbi sademeveesüsteemi toimimise.

Seminaril tõdeti, et projekti kolm peamist eesmärki on suuresti juba täidetud – tõsta omavalitsuste võimekust arvestada linnade planeerimisel kliimamuutustega, demonstreerida vee-ettevõtetele meetodeid olemasolevate sademeveesüsteemide paremaks juhtimiseks ning luua Läänemere-äärsete linnade võrgustik, mis oleks piirkonna teistele omavalitsustele eeskujuks sademevee paremal majandamisel. Seminar lõppes Haapsalu pilootobjekti külastusega (pildil).

 NOAH projekti elluviimisesse on panustanud tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku kaheksa linna ja kaasatud on mitmeid vee-ettevõtteid. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni. Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis Keskkonnaministeerium, kes rakendab projekti tulemusi Eesti vastava seadusandluse parendamiseks.

Täiendav informatsioon:
Ivar Annus, Ph.D.
Projekti koordinaator
Tallinna Tehnikaülikool
E-post: ivar.annus@taltech.ee
Te: +372 620 2557

Irina Vahtra
Kommunikatsioonijuht
Eesti Vee-ettevõtete Liit
e-post: irina.vahtra@evel.ee
Tel: +372 5648 3211

Eile, 2. juunil 2021. a allkirjastasid Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse aseesimees Margus Proos ja keskkonnaminister Tõnis Mölder uuendatud vaba tahte lepingu, et muuta vee-ettevõtete ja ministeeriumi koostöö veelgi tõhusamaks.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
3. juuni 2021. a

Eile, 2. juunil 2021. a allkirjastasid Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse aseesimees Margus Proos ja keskkonnaminister Tõnis Mölder uuendatud vaba tahte lepingu, et muuta vee-ettevõtete ja ministeeriumi koostöö veelgi tõhusamaks.

 2. juunil toimus Eesti Vee-ettevõtete Liidu üldkoosolek, millele järgnes seminar. Kohtumisel osalenud keskkonnamister Tõnis Mölder tutvustas keskkonna valdkonna poliitikate põhisuundi ja sõnumeid veesektorile.

Keskkonnaministeeriumi (KeM) veeosakonna nõunik Liisi Arm andis ülevaate KeM-i ja OECD-ga koostöös valmiva veesektori jätkusuutlikkuse analüüsi töö seniseid tulemusi ja edaspidiseid tegevusi. Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Luht selgitas uue perioodi EL toetuste põhimõtteid.

Ühtlasi allkirjasid Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Keskkonnaministeerium uuendatud vaba tahte lepingu. Eelmine koostöölepe sõlmiti juba 10 aastat tagasi.

Mõlemad pooled tunnistasid ühiselt soovi ja vajadust aidata kaasa Eesti keskkonnaseisundi paremaks muutmisele ning leppisid kokku, et teevad selle nimel tõhusat koostööd.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on keskkonnaministeerium väga oluline partner vee-ettevõtetele. „Selleks, et varustada inimesi puhta joogiveega ja juhtida ära keskkonnasäästlikult reovesi, teevad vee-ettevõtted palju tööd. Kõik globaalsed teemad nagu, kliimamuutused, ringmajandus, tehnoloogia areng, energiasäästlikkus- ja tõhusus, kvalifitseeritud tööjõu puudus, puudutavad  otseselt veemajandust. Toimetulek kaasajaprobleemidega eeldab konstruktiivsed koostööd ministeeriumiga eriti just õigusloomealastes küsimustes.“

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kinnitas, et olukorras, kus toetused veesektorile märkimisväärselt vähenevad, on oluline leida lahendusi Eesti-siseste ressursside baasil. „Koostööleppe suurimaks väärtuseks on regulaarne infovahetus ajal, mil veemajandussektorit ootavad ees uued ja keerukad väljakutsed.“

Lisainfo:
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Pille Aarma
Tegevjuht
Tel: +372 554 6671
E-post: pille.aarma@evel.ee

 

Eesti Vee-ettevõtete Liit:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

Foto: Tiit Mõtus

 

EurEau on esitanud kirjalikud seisukohad ettevaatus- ja innovatsiooniprintsiibi ja BREFs suhtes ning avaldanud lühiülevaate joogivee ja lekete käitlemisest.

EurEau on esitanud kirjalikud seisukohad ettevaatus- ja innovatsiooniprintsiibi ja BREFs suhtes ning avaldanud lühiülevaate joogivee ja lekete käitlemisest.

 

Terviseamet: Kasutuseta seisnud torustikud tuleb enne joogivee tarbimist üle loputada

Terviseamet soovitab kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriilne. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albreht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“  

Kui hoones või hoone osas ei ole pikka aega joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, tuleks täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam jahedamaks,“ ütles Albreht.

Hoonetes või hoonete osas, kus on pikalt kasutuseta seisnud soojavee boilerid ja soojaveevarustussüsteemid, tuleb kõik kasutuseta olnud kraanid avada ning loputada. Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Kindlasti tuleb seda tehes olla ettevaatlik, et kuum vesi ennast ega teisi hoones viibijaid ei põletaks.

Veekvaliteedi kontrollimiseks soovitab Terviseamet tellida mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. „Kui analüüs ei vasta nõuetele, soovitame pöörduda hoone omaniku, veekäitleja või muu pädeva asutuse poole, et vajadusel torustikku põhjalikumalt loputada või desinfitseerida. Seejärel tuleb mikrobioloogilist analüüsi korrata,“ ütles Albreht.

Joogivee süsteemide desinfitseerimiseks kasutatavad kemikaalid ehk biotsiidid kuuluvad tooteliiki nr 4, Eestis heakskiidetud toodetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel (XLS). Biotsiidi valikul tuleb lähtuda sellest nimekirjast ja vajadusel konsulteerida biotsiidi kasutajatoega aadressil bpr@terviseamet.ee.

Juhime tähelepanu, et enamus biotsiididest on mõeldud professionaalseks (kutsealaseks ja tööstuslikuks) kasutamiseks. See tähendab, et neid tohib kasutada ainult kutseline kasutaja. Kutseline kasutaja on isik, kellel peavad olema teadmised kutsetegevuses kasutatavate biotsiidide ohtlike omaduste, riskide ohjamise ja kasutustingimuste kohta ning biotsiidi ohutu kasutamise oskused, mis on saadud taseme- või tööalase koolituse käigus, mille kohta on olemas asjakohane tunnistus või tõend.

Torustike desinfitseerimise või joogivee kvaliteedi säilimise küsimustes tuleb ühendust võtta kohaliku veekäitlejaga, kellel on süsteemide puhastamiste osas pikaajalised kogemused.

Uuring: pooled Eesti elanikest ei tea, mida peale hakata vanade ravimitega

Pressiteade
6. aprill 2021

Uuring: pooled Eesti elanikest ei tea, mida peale hakata vanade ravimitega

Roche Eesti koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) viisid läbi uuringu, et teada saada, missuguseid ravimeid ja kui palju Eesti kodudes säilitatakse ning kuidas ravimijääkidest vabanetakse. Uuringu järgi on enam kui pooled eestimaalastest vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt – peamiselt on ravimijääke visatud olmejäätmete hulka (41% vastanutest). Küsitluse Eesti elanike seas korraldas ja tulemusi analüüsis uuringufirma Rait Faktum&Ariko.

Uuringu tulemustega saab tutvuda  https://www.roche.ee/et/patsiendile/pooled-eesti-elanikest-ei-tea–mida-peale-hakata-vanade-ravimite.html

„Tark patsient teab, et ka ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime sealjuures teadma ka seda, mida teha nende ravimitega, millel on kas kehtivusaeg lõppenud või mida pole enam vaja,“ sõnas Roche Eesti kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Chris Ellermaa. Kahjuks on uuringutulemused kehvad ja näitavad, et 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt. „Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju,“ lisas Ellermaa.

„Meile teeb rõõmu, et väga väike osa  Eesti elanikest on visanud ravimijääke kanalisatsiooni – kuus protsenti vastanutest. See aga ei tähenda, et probleemi poleks – teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda,“ sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma. „Liialt palju jõuab ravimijääke  Läänemere keskkonda. Peamiselt  läbi inimorganismi, läbides olmereoveepuhasti, vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu.“ EVEL oli kaasatud rahvusvahelisse projekti CWPharma, mis töötas välja meetmed ravimijääkide emissiooni vähendamiseks ja selle hulgas soovitused reovee puhastamiseks ravimijääkidest. Vaata täpsemalt CWPharma uuringu kokkuvõtet.

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on Eestis eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda: viia ravimid jäätmejaama või apteeki. Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta. Allikas: Ravimiamet.

Uuringu peamised tulemused

Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%). 61%-l vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).

Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest:

  • 51% arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki,
  • 25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama
  • 12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine)
  • 15% ei osanud sellele küsimusele vastata.

Ravimijääkidest on vastajad vabanenud põhiliselt järgnevatel viisidel:

  • 41% on pannud ravimijäätmed olmejäätmete sekka
  • 36% on viinud ravimijäägid apteeki
  • 24% on viinud jäätmejaama

51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektsel viisil, peamisteks põhjusteks on olnud vastajate sõnul:

  • nende endi madal teadlikkus sellest, kuidas peaks jääkidest vabanema (57% neist, kes vabanesid mittekorrektsel viisil),
  • veerand vastanutest on toonud ka põhjuseks ajapuuduse ja vähesed kogumiskohad.

Ravimijääkidega toimetamise reeglite kohta pole teavet saanud või ei suutnud meenutada, et oleks saanud 58% ning 12% ei osanud öelda. Põhilised teabe saamise allikad on olnud internet, meedia, televisioon ning ajakirjandus.

Uuringu, mille eesmärk oli uurida Eesti inimeste ravimite käitlemist puudutavat teadlikkust, viis läbi uuringufirma RAIT Faktum&Ariko. Uuringu käigus küsitles RAIT Faktum&Ariko üle Eesti vahemikus 8. detsember kuni 28. detsember 2020 kokku 1019 inimest. Valimi kujundamise aluseks oli Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalne mudel vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste järgi vanusevahemikus 18–75 eluaastat.

 

Lisainformatsioon:

Chris Ellermaa, Roche Eesti OÜ

Kontakt: chris.ellermaa@roche.com

Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht

telefon: +372 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee

 

 

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. märts 2021. a

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“

Tänasel rahvusvahelisel veepäeval teeb Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) üleskutse väärtustada puhast vett ning töötajaid, kes annavad igapäevaselt oma panuse, et elu säilimiseks vajalik vesi jõuaks kõikide tarbijateni.

Enamus inimesi Eestis on harjunud sellega, et kvaliteetne ja puhas vesi on alati olemas ja see ei saa kunagi otsa. Väga paljudes riikides maailmas see nii ei ole. Tänaseks puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas ning maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Probleem on suurim just arengumaades, kus puhta vee puudus tekitab palju terviseprobleeme.

Vee varude mõttes elame me paljude riikidega võrreldes heas piirkonnas, kuid vee hea kvaliteedi ja korrektse tarne nimel näevad vee-ettevõtete töötajad igapäevaselt palju vaeva. Nõuetele vastav vee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ja reovee puhastamine on keerulised protsessid, mis nõuavad 24/7 palju tööd ja spetsiifilisi oskusi.

Mis juhtub aga siis, kui kraanist vett ei tule või tekib veeavarii? Muidugi helistame me kohe vee-ettevõttesse ja nõuame spetsialistide kohest saabumist ning teenuse taastamist. Kui läheb aga nii, et vee-ettevõttel pole kedagi appi saata, siis oleme me hädas, sest ilma puhta veeta pole võimalik elada. Oleme harjunud sellega, et puhas vesi on meie inimõigus ja nii see on ka.

„Tänasel rahvusvahelisel veepäeval juhime tähelepanu kõigile neile vee-ettevõtete töötajatele, kes teevad igapäevaselt oma tööd, aga kelle töö COVID-19 situatsioonis läheb üha keerulisemaks. Viiruse levides ja töötajate haigestumise tõttu on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks väljakutseks tagada teenuste toimimine. Kahjuks ei ole tänaseks jõutud selle elutähtsa teenuse pakkujate vaktsineerimiseni,“ ütles EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda,“ lisas Aarma.

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni poole

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni poole
Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade 1.03.2021. a

Joogivee tarne ja reovee puhastamine võib mõnedes Eesti piirkondades peagi ohus olla, sest Eesti Vabariigi Valitsuse jaoks ei ole elutähtsa teenuse pakkujad endiselt piisavalt tähtsad, et tagada nende kiire vaktsineerimine.

Vee-ettevõtetes töötab ca 1300 töötajat, üle poole neist vanuses 50+. Nende ülesanne on ööpäevläbi ja 7 päeva nädalas tagada jaamade toimimine, likvideerida avariisid, paigaldada uusi süsteeme jne. Lisaks külastab igapäevaselt inimeste kodusid ning asutusi ligemale 100 vee-ettevõtete töötajat, kellel on suur oht nakatuda või levitada Covid-19 viirust.

Veega varustamine ja kanalisatsioon on elutähtis teenus, ilma milleta ühiskond ei saa tavapäraselt toimida. Teenuse katkemine seab ohtu inimeste elu ja tervise.

Näiteks Emajõe Veevärk AS-s teenindab elanikke enam kui 100-s asulas. Nende asulate joogiveepuhastite töötamise tagab aga kolm operaatorit. EVEL-i juhatuse esimees ja Emajõe Veevärk AS-i juhtaja Andres Aruheina sõnul oli tal eelmisel nädalal  töömeestega vestlus, kus üks neist teatas, et ei saa oma tööülesandeid täita enne vaktsineerimist, sest seab ohtu nii enda kui kaaskolleegide tervise. Vestluse initsiaatorid olid töötajad, kes soovisid selgitust ajakirjanduses ringlevatele artiklitele, kus arstid otsivad inimesi, keda vaktsineerida ja kas vee-ettevõtte kriitilise tähtsusega töötajad ei võiks neid “üle olevaid“ vaktsiine saada?

Vee-ettevõtted on kannatlikult oodanud ja teinud kõik võimaliku, et tagada oma töötajate ohutus. Töötajate omavahelised kokkupuuted ja klientidega suhtlemine on viidud miinimumini, kuid töötajate haigestumist see ei välista.

Päästeamet kogus juba mitu kuud tagasi kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide kaudu kokku vee-ettevõtete kriitilise tähtsusega töötajate nimed, kes oma töös puutuvad klientidega kokku. „Meile teadaolevalt on nimekirjad sotsiaalministeeriumisse jõudnud, kuid valitsuse tasandil ei ole endiselt mõistetud, kui kriitiliselt tähtis on tagada nende kiire vaktsineerimine. Me ei väida, et suur osa juba vaktsineeritutest oleks vähem tähtsad töökohad, kuid me näeme selgelt, et valitsus ei mõista hetkel olukorra tõsidust ning pole leidnud lahendust kriitilise tähtsusega vee-ettevõtete töötajate vaktsineerimise küsimuses.“ sõnas EVEL tegevjuht Pille Aarma.

Kutsume Vabariigi Valitsust üles leidma kiireid lahendusi ning tegema kiireid otsuseid kriitilise tähtsusega vee-ettevõtete töötajate vaktsineerimise osas, sest ainult nende inimeste abiga saame tagada jätkuva veega varustamise ja kanalisatsiooni toimimise!

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee

 

 

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!

„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma

Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.

Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

 

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee

www.evel.ee