Reoveesete on reovee puhastamise protsessiga paratamatult kaasnev jääkprodukt. Kuigi reoveesette puhul on tegemist jäätmetega, on sellest võimalik toota biometaani. Peale selle sisaldab reoveesete ohtralt fosforit ja lämmastiku, mis on taimede kasvamiseks vajalikud toitained, leiab keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Paraku on sette käitlemine kulukas ning käideldud settest lahtisaamine komplitseeritud, sest mõte reoveesette kasutamisest näiteks põllumajanduses on paljudele vastumeelne. Lisaks tuleb arvestada, et reoveesette enda energeetiline potentsiaal on madal, mistõttu ainult reoveesette kääritamisel põhinevad metaantankid suudaksid üldjuhul katta osa reoveepuhasti opereerimise elektrienergia kulusid. Tõhusamaks energiatootmiseks oleks vaja reoveesetet kääritada koos biolagunevata jäätmetega või sõnnikuga.
Kuna investeeringud reoveesette käitlusse, sh metaantankide rajamiseks, on väga suured, siis antud valdkonna arengusuundada kujundamiseks kavandab keskkonnnaministeerium esmalt välja selgitada reoveesette käitlemise efektiivsemad lahendused, arvestades juba tehtud investeeringutega ning sellega, et käitlusviisid häiriksid keskkonda võimalikult vähe.