Keskkonnaprojektid on saanud tänavu 126 miljoni eest eurotoetusi

Keskkonnaprojektid on saanud tänavu kümne kuuga 126 miljonit eurotoetusi, mida on 41 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal, kokku on aastatel 2007–2013 keskkonnaprojektidele kavandatud 692 miljonit eurot, millest 584 miljonit on juba rahastamisotsustega kaetud.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul käib sel ja järgmisel aastal kõige intensiivsem töö puhta joogivee projektidega. Tema sõnul investeeritakse puhta joogivee tagamisse ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisse kokku 425 miljonit eurot. Samuti panustatakse keskkonnaministeeriumi teatel sellesse, et Eesti looduskaitsealad oleksid hoitud ja külastajasõbralikud ning loodushariduse tase paraneks.

Maakondade lõikes on kõige rohkem raha ehk 152 miljonit eurot suunatud Harjumaale, kus käiva 45 projekti seas investeeritakse Kiili, Saku, Harku ja Maardu veemajandusse ning Lahemaa rahvuspargi taristu korrastamisse. Teise suure osa toetustest, 124 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa, kus üheks olulisemaks projektiks on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila sulgemine, mis vähendab õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.

Lääne-Virumaale on plaanitud 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot. Toetatud projektide hulgas on näiteks Rakvere, Tapa, Pärnu, Sindi, Tartu, Elva ja Türi veeprojektid, aga ka Tartu loodusmaja ehitus, lamminiitude taastamine Alam-Pedjal ning Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse arendamine. Eurorahade toel on valminud ka biojäätmetel põhinev koostootmisjaam Aravetel ning lõpule on jõudnud Vändra veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine.

Jõgevamaa 17 miljonit on jagatud eelkõige sealsetele veeprojektidele, samuti on töös Endla looduskaitseala taastamine. Valgamaale on eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas kogu maakonda hõlmavale veemajandusprojektile. Järgmisel aastal valmib ka Sangaste veskipaisu kalapääs.

Nii Viljandi- kui Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevuste hulgas on Soomaa rahvuspargis Raba tee rekonstrueerimine ning Õisu mõisapargi taastamine. Raplamaa toetussumma sisaldab kolme suurt projekti ehk Rapla, Järvakandi ja Kohila reoveekogumisalade ehitust, neist esimene on praeguseks juba lõpetatud.

Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse maakonda toetusi enam kui kaheksa miljonit. Võrumaal on fookuses Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest üheksa miljoni suurusest toetusest. Läänemaale läheb kokku pea seitse, Saaremaale kuus ja Hiiumaale ligi miljon eurot keskkonnaraha.

Allikas: postimees.ee