Riigi raamatupidamise üldeeskirjade muudatus viib vee-ettevõtted tulevikus kahjumisse, kinnitab Eesti Vee-Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Hans Liibek.
Olukorra leevendamiseks on vee-ettevõtted sunnitud pidama topeltraamatupidamisi, lisas Liibek, kes on ka ASi Matsalu Veevärk juhatuse liige.
Riigi raamatupidamise regulatsioon näeb ette, et veehinna sisse arvestatakse nende põhivarade amortisatsiooni kulu, mille ettevõte on soetanud oma raha eest. Kui ettevõte on aga saanud seadmete soetamiseks toetust, siis nende seadmete amortiseerimise kulu vee hinna sisse arvestada ei tohi.
„See võimaldab küll hoida vee hinna all, kuid ei anna vee-ettevõttele võimalust raha kogumiseks, et need toetuse arvelt soetatud seadmed ka korras hoida,“ selgitas Liibek. „Vara korrashoidmiseks kasutataksegi amortiseerimist ehk vara maksumuse kandmist kuludeks vähehaaval, enamasti 5-15% vara hinnast aasta jooksul.“
Liibeki sõnul tähendab riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatus lihtsustatult seda, et kuna vee-ettevõtetel tuli eelmise aasta seisuga bilanssi kasumina üles võtta kõik toetussummad ja nende rahadega saadud/rekonstrueeritud varad, tekkisid neil seega ka suured kasumid. Kuna aga seda vara tuleb amortiseerida, kuid amortisatsioonikulu ei tohi teenuse hinnas kajastada, hakkab see amortisatsiooni osa järgnevatel aastatel abirahadega saadud varadelt kahjumit tekitama.
„Näiteks minu juhitava ASi Matsalu Veevärk puhul on ca 20 järgmiseks aastaks kahjum kindlustatud,“ rääkis Liibek. „Nüüd näitab enamus vee-ettevõtteist majandusaasta aruandes ära ka igapäevamajandamist kajastava kasumiaruande netomeetodil (elimineeritakse sihtfinantseerimisest saadud tulu), kuigi iga aasta tulem on tegelikkuses miinuses.”
EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees tõi näiteks hiljutise juhtumi: „Alles mõne nädala eest teatas Rae vallale kuuluv AS Elveso, et teenis riigi raamatupidamise üldeeskirjas tehtud muudatuse tõttu eelmisel aastal 3,6 miljoni eurose müügitulu juures 5,75 miljonit eurot kasumit, kuid sellest raamatupidamislikust kasumist moodustas tervelt 5,61 miljonit eurot seesama tulu varade sihtfinantseerimisest ehk nn euroopa abiraha,“ ütles Tarkmees. „Tegemist on kahe regulatsiooni vasturääkivusega, millest ettevõtluskauged kliendid ei pruugi aru saada, kuid mis vee-ettevõtetele toob lähiaastatel reaalsed kahjumid. Väiksematel vee-ettevõtetel võib koguni tekkida tõsiseid probleeme vara korrashoiuga.“
Eesti Vee-Ettevõtete Liit ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 22 vee-alaga seotud ettevõtet.
Allikas: Äripäev