Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhitud ühishanke seitsmest osast kuuel tegi parima pakkumuse Eesti Energia, ühe osa võitis OÜde Baltic Energy Services ja Baltic Energy Partners ühispakkumus, teatab Vee-ettevõtete liit.
„Hanke seitsmest osast kuue puhul tuli võitjaks Eesti Energia, kelle pakutavad fikseeritud hinnad, 41,34 kuni 42,5 eurot megawatt-tunni eest osutusid konkurentide omadest märksa soodsamaks,“ ütles EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. „Ühes osas, 100% börsihinnaga elektrienergia ostu puhul, oli parim aga OÜ-de Baltic Energy Services ja Baltic Energy Partners ühispakkumine.“
„Kuna elektri hind moodustab joogivee ja kanalisatsiooni hinnast suhteliselt suure osa, sõltub äsja lõppenud hanke tulemustest enam kui 300 000 Eesti elaniku tulevaste igakuiste veearvete suurus,“ lisas Liibek.
Eesti Energia suurkliendiosakonna juhataja Artur Teesalu sõnul võimaldasid hankele head pakkumist teha muuhulgas õnnestunud ajastus ning mõistlikud hanketingimused. „Soodsa pakkumise saamiseks on esmatähtis, et hange oleks koostatud asjatundlikult“, ütles Teesalu.
„EVELi kasuks rääkis kindlasti ka tarbimisprofiil, mis näitab, et elektrit ei tarbita mitte vaid kallistel tipuhetkedel vaid ka soodsama elektri börsihinna aegadel. Samuti oli EVELi hanke pakkumise hetkeks saastekvoodi hind võrreldes varasemaga oluliselt langenud, mistõttu saime teha tavapärasemast soodsama pakkumise.”
Ühishanke tulemusel saavutatud hindade osas on oma heameelt väljendanud ka vee-ettevõtete kuludel silma peal hoidev Konkurentsiamet, kes avaldas EVELi korraldatud ühishankega liitunud vee-ettevõtjatele tunnustust.
„Konkurentsiamet kiitis just ühishanke korraldamise ideed raamlepinguna, mis võimaldab minikonkursside korraldamist,“ ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Konkurentsiamet soovitas meil seda head praktikat jätkata ning toetas EVELi ideed mõelda ka muudele ühishankega ostetavatele võimalustele, mis võiks veehinna kasvutempole rahustavalt mõjuda.“
Tarkmehe sõnul osales ühishankes 36 vee-ettevõtet, kelle aastane elektrienergia tarbimine on kokku ligikaudu 60 000 MWh. Suurematest piirkondadest, kelle elanike tulevased veearved sellest hankest sõltuvad, võiks nimetada Pärnu, Rakvere, Valga, Võru, Paide, Rapla, Keila, Sillamäe, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Viljandi linnad ning Viimsi, Kiili, Saku, Saue vallad.
Ühishanke projektijuhiks oli EVEL, vee-ettevõtete volitatud esindajana tegutses AS Matsalu Veevärk, riigihanke läbiviimise teenust osutas suure ühishangete korraldamise kogemusega Jarlo Dorbek Outsourcing Partner OÜst.