Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ütles Euroopa Liidu finantseeringutest Eestiveemajanduses rääkides, et me senised probleemid keskkonnaprojektide rajamisel on olnud liiga optimistlik planeerimine, liiga kallid ja pahatihti ka liiga targad lahendused – nii mõnigi kord ei suudeta kogu uue kõrgtehnoloogilise objekti potentsiaali ära kasutada.
„Samuti on me probleemideks olnud ehitushindade drastiline tõus, omavalitsuste raskused projektide omaosaluste katmisega; vähene pakkujate hulk ehitushangetel, sest ehitusturul oli liiga vähe tegijaid ning seegi, et tihtipeale ehitaja loobus esimeste raskuste tekkimisel lepingust,“ rääkis Harry Liiv.
Uuel eelarveperioodil, aastatel 2014-2020, tuleb meil Harry Liivi sõnul lõpetada kohalike lahenduste rajamine, kui tehniliselt ja keskkondlikult on otstarbekam piirkondliku lahenduse rajamine.
„Teiseks tuleb toetada investeeringuid, mis oleks suunatud jooksvate kulude alandamisele, tuleb toetada innovatsiooni,“ loetles Liiv ja jätkas: „Kolmandaks, investeeringud peavad juhinduma kontseptsioonist – rikkamad piirkonnad toetavad vaesemaid piirkondi.“
Liivi sõnul ei peaks me muretsema niivõrd Euroopa Liidu nõuete Eestisse kohandamisega, vaid hoopis meeles pidama seda, et puhas joogivesi ja puhas keskkond peavad kättesaadavad olema kõigile inimestele, elagu ta siis linnas või maal.
Allikas: maaleht.ee