Vee-ettevõtete väitel sunnib konkurentsiamet neid jõuga tulukust tõstma ja pitsitab kulusid kontrollides. Süsimusta stsenaariumi kohaselt võib konflikt päädida Euroopa Liidult saadud sadade miljonite eurode suuruse abi tagasiküsimisega.
Konkurentsiamet soovis ühe veefirma personali ülespildistamist ühe kuu jooksul, et näha, millega täpselt töötajad tegelevad. Ettevõtte juht keeldus alluvate jälitamisest.
Teise ettevõtte juht kurtis Ekspressile, et konkurentsiamet nõuab põhivahendite osas kahekordset raamatupidamist, mida seadus ette ei näe. Amet tahtis näiteks 50 eurot maksnud elektripistikule eraldi amortisatsiooniarvestust, samuti kruvikeerajale, sest seda kasutatakse ju mitme aasta vältel!
Kolmas direktor märkis hiljuti peetud ümarlaual, et konkurentsiamet pidas tema firma palkasid liiga kõrgeks, sest võrdles neid jäätmemajanduse keskmisega. Samas jättis amet arvestamata, et jäätmemajanduse keskmise tõmbab alla prügisorteerijate madal tasu.
Neljanda ettevõtte juht teatas, et hinna kooskõlastamine venis neljale kuule. “Tehke hindasid suvel, mitte talvel,” õpetas viies direktor oma kogemustele toetudes.
Miks peedib konkurentsiamet veefirmasid? Kas nn monopolide ohjeldamise seadus aitas vee hinda odavamaks muuta? Mida arvab asjast amet?
Allikas: ekspress.ee