Mullu maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui 2010. aastal.
“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu sellele on saanud mitmed keskkonna valdkonna mured lahenduse ja suur hulk inimesi tööd. Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Minister pidas heade tulemuste põhjuseks eelkõige tõhusamat koostööd ministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel ning KIKi sisemisi ümberkorraldusi. “KIK on muutnud järelevalvet projektide teostajate üle oluliselt rangemaks ning panustanud probleemide lahendamisse nii inimesi kui ka aega. Eriti hea märk on see, et väljamaksed on järjest suurenenud hoolimata keerulisest olukorrast ehitusturul, kus hindade oluline kallinemine, pankrotid ja lepingutest loobumised on tavapärane nähtus,” rääkis Pentus.
Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot.
Eurotoetuste jagamist mõjutab keskkonnavaldkonnas asjaolu, et suuresti on tegemist mahukate taristuprojektidega, mille ettevalmistamiseks kulub vähemalt paar aastat ning alles seejärel on võimalik väljamakseid teha. 2011. aastal jõudsid nii kaugele näiteks paljud veemajanduse projektid, mis moodustavad olulise osa kogu elukeskkonna arendamise rakenduskavast.
2011. aastal lõppes 43 keskkonna valdkonna projekti, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. 41 neist on käimasolevast struktuurifondide perioodist (2007-2013) ning lõppes ka kaks 2004-2006 perioodi viimast veeprojekti. Üks neist kahest oli Ühtekuuluvusfondi Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, mis oli suurim veeprojekt, kuhu oli kaasatud 28 omavalitsust ja mille kogumaksumuseks oli ligi 65 miljonit eurot. Selle projekti tulemusena on nüüdsest 47 600 elanikul ligipääs ühisveevärgile ja kanalisatsioonile.
Käimasoleva perioodi projektidest said oma eduka lõpu näiteks Pärnu Rääma prügila sulgemise projekt, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt. Veel on käimas 207 keskkonna valdkonna projekti, mida kaasrahastatakse struktuurifondidest.
Allikas: envir.ee