27. augustil tähistatakse ülemaailmset järvede päeva (World Lake Day), mis juhib tähelepanu järvede tähtsusele meie veevarude, elurikkuse ja elukeskkonna hoidmisel.
Järved on palju enamat kui osa maastikust. Need on olulised mageveevarud, toetavad joogiveega varustamist, põllumajandust ja majandustegevust ning pakuvad elupaiku arvukatele taime- ja loomaliikidele. Samuti on järvedel oluline roll ökosüsteemide toimimises ja kliimamuutustega kohanemisel.
Maailma järved on samal ajal üha suurema surve all. Neid mõjutavad reostus, liigne toitainete koormus, ülemäärane veekasutus ja kliimamuutused. Kõrgemad temperatuurid ja muutuvad ilmastikuolud mõjutavad järvede veetaset ja vee kvaliteeti, liigsed toitained võivad aga soodustada vetikate, sealhulgas sinivetikate vohamist.
ÜRO kuulutas 27. augusti ülemaailmseks järvede päevaks 2024. aastal. Päeva eesmärk on suurendada teadlikkust järvede tähtsusest ning toetada nende kaitsmist, taastamist ja kestlikku majandamist.
Eesti on järvederikas maa
Ülemaailmne järvede päev puudutab otseselt ka Eestit. Keskkonnaportaali andmetel moodustavad seisuveekogud 4,9% Eesti territooriumist ning Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) on arvel ligi 2800 looduslikku ja tehisjärve. Seejuures puudub sellest arvestusest enamik väiksemaid seisuveekogusid. Kõiki üle 20 m² suuruseid seisuveekogusid võib Eestis olla koguni ligi 90 000.
Järvede osakaalult riigi territooriumist oleme Euroopas neljandal kohal.
Meie suurim järv on Peipsi-Pihkva järv, mille pindala on 3543 km², sellele järgneb 270 km² suurune Võrtsjärv. Eesti järved on valdavalt madalad – vaid 13 järve suurim sügavus ületab 20 meetrit. Eesti sügavaim on Rõuge Suurjärv, mille sügavus ulatub 38 meetrini.
Järvede rohkus ei tähenda aga, et nende hea seisund oleks iseenesestmõistetav. Keskkonnaagentuuri veekogumite seisundi ülevaated näitavad, et meie veekogude seisundit mõjutavad jätkuvalt mitmesugused inimtegevusest ja keskkonnamuutustest tulenevad survetegurid. Näiteks on Peipsi järve üks olulisi probleeme eutrofeerumine ehk liigne toitainete sisaldus, mis mõjutab vee kvaliteeti ja kogu järve ökosüsteemi.
Puhas vesi algab veekogude hoidmisest
Järvede hea seisund puudutab otseselt ka veemajandust. Joogivee kvaliteeti ja veevarude kestlikkust ei saa vaadata eraldi meid ümbritsevate veeökosüsteemide seisundist. Pinnavee ja põhjavee kaitsmine, reostuse ennetamine ning vee vastutustundlik kasutamine on osa ühest tervikust.
Ülemaailmne järvede päev tuletab meelde, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav ressurss. Selle säilimine eeldab teadlikke valikuid, järjepidevat veekaitset ning koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete, maaomanike ja inimeste vahel.
Järv algab kaugemalt, kui paistab
Järve hoidmiseks ei pea elama järve kaldal. Vesi ei tunne kinnistupiire – see, mis jõuab maapinnale, kraavi või sademevette, võib liikuda edasi ojadesse, jõgedesse ja järvedesse või jõuda põhjavette.
Seetõttu tasub vahel vaadata oma igapäevaseid valikuid just vee pilguga. Kuhu läheb vihmavesi minu hoovist? Mida kasutan aias? Mida lasen kanalisatsiooni? Mis saab veest pärast seda, kui see minu silmist kaob?
Ülemaailmne järvede päev on hea põhjus neid seoseid märgata. Me ei pea kõik järvi päästma – küll aga saame paremini mõista, kuidas meie enda tegevus veeringesse ulatub.
Vesi, mis meie juurest ära voolab, ei kao ära – see läheb lihtsalt kuhugi edasi.
Allikad:
United Nations – World Lake Day
Keskkonnaportaal – Siseveekogude levik
Keskkonnaagentuur – Eesti veekogumite tervis 2024 – mida räägivad meie jõed, järved ja meri?
Foto:TrueCreatives Canva