Suur osa eurotoetustest on kaevatud torudena maa sisse, nii et seda pole näha, küll aga on kogu Eestis tänu sellele paranenud puhta vee kättesaadavus ja paljud muud teenused.
“Varem oli vahel nii, et kui võtsid pesu masinast välja, siis see ei olnudki valge, vaid roostekarva,” rääkis Põlvamaal Ahjas elav Aili Siitoja. Enamasti juhtus see pärast elektrikatkestust, kui veepumbad seejärel uuesti tööle hakkasid. Siis kippus ka klaasi lastud joogivesi minema sogaseks ja põhja settis roostet.
Mõni aasta tagasi kaevati aga pea terve Ahja alev üles ja pandi uued torud ning Allika tänava otsa tehti uus pumbajaam. Aili Siitoja meenutas, et kuna samal suvel oli ka maantee remont, siis oli mullatöid palju, kuid nüüdseks on see ununenud ja alles vaid rõõm puhtast joogiveest. Lisaks said varem oma salvkaevuveega leppima pidanud majapidamised ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse.
Kui veel 2007. aastal tarbis mittekvaliteetset joogivett 14,7% Põlvamaa elanikest, siis 2013. aastaks oli nende arv kahanenud alla ühe protsendi, selgus uuringukeskuste Praxis ja Centar mõjuanalüüsist. Rahandusministeeriumi tellitud töö annab hinnangu perioodi 2007–2013 tõukeraha rakendamise mõju kohta riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamisele.
Uuringust selgub, et enamiku eluvaldkondade puhul on toimunud märgatav areng. Suurim arenguhüpe on tehtud kiire interneti kättesaadavuses ja joogivee kvaliteedi tõstmises.
Ka Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase tunnistas, et Viljandimaal on euroraha kõige rohkem mõjutanud puhta vee ja kanalisatsiooni inimesteni viimist ning veepuhastusseadmete kaasajastamist. Lisaks on väga hästi käivitunud jäätmekäitlussüsteem ja näiteks Viljandi linna kõrval asuv suur prügimägi ei ole enam keskkonnale ohtlik. “Keskkonna valdkonnaga on tõesti hästi,” ütles ta.
Mäo liiklussõlm pärsib kohalikku arengut
Kui linnades on puuduvad lasteaiakohad ja lasteaedade seisukord suureks murekohaks, siis maaomavalitsused on euroraha abiga lasteaiad suures osas kenasti korda teinud ja ka lasteaiakohti jätkub. “Samas on tehtud palju investeeringuid koolidesse, kuid on näha, et õpilaste arv väheneb ja need koolid ei jätka samas mahus,” rääkis Kase. Koolivõrk on viimase kümmekonna aastaga muutunud ja muutub veel.
Kuigi eurotoetuste kasutamist arenguvajaduste rahuldamisel hinnatakse üldiselt positiivselt, siis uuringust selgus, et kohati (Põlva-, Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaal) nimetati ka katmata arenguvajadusi. Seejuures peeti ennekõike silmas investeeringuid inimeste liikumisvõimaluste parandamisse – vajadust arendada ühistranspordi korraldamist ja korrastada kohalikku teedevõrku.
See on seotud eurotoetuste negatiivse kõrvalmõjuga – kui riik panustab suure osa maanteede korrastamise eelarvest transpordisõlmede arendamisele, siis kohaliku tähtsusega teede korrastamiseks raha napib.
“Viljandi maakonnas on kõige keerulisem olukord teedega,” kinnitas Kaido Kase. “Mustkattega teede osakaal on üks madalamaid Eestis, see tähendab, et osa maakonna avalikust liiniveost toimub kruusateedel. Kui riigiteede olukord on viimase kümne aastaga kõvasti paranenud, siis omavalitsustele kuuluvate teede kohta nii öelda kahjuks ei saa.”
Järva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pobboli sõnul on üleüldine küsimus see, kui suur on teedesse jõudva raha osakaal ja kui palju sellest omakorda jõuab kohalikele teedele.
Transpordiühenduste ja teedevõrgu arendamisse tehti eelmisel perioodil eurotoetuste abil investeeringuid nii riigiüleselt kui ka maakondades. Seega tuleb mõju tuvastamisel arvestada, et üleriigilistel projektidel võis olla mõju mitmele piirkonnale ja kohati võis see olla piirkonniti vastassuunaline.
Näitena nimetati uuringus investeeringuid Järvamaal Mäo transpordisõlme väljaarendamisse, mis on kiirendanud Tallinna–Tartu ühendust: Tartumaa esindajad pidasid neid investeeringuid tõhusaks, ent Järvamaa esindajad Paide arengut (ennekõike kaubandust) pärssivaks, sest kiire ühendus suunab inimesed Paidest eemale.
“Meie jaoks on see väga emotsionaalne teema,” ütles Pobbol Mäo transpordisõlme kohta, tõdedes, et arvamused selle kohta, kui palju see järvakaid aitas, on seinast seina. “Iga järvakas on seal liiklussõlmes vähemalt korra ära eksinud.. Aga eks selle positiivne mõju tuleb esile siis, kui Tallinna–Tartu maantee ehitatakse neljarealiseks.”
Samas tunnistas ta, et liiklussõlme valmimise järel on Paide nihkunud Tallinna–Tartu maanteest eemale. “Hea asja pärast keeratakse sealt pealt ikka maha, aga oleme ka mõelnud, et ehk peaks Paidet ja Järvamaad seal rohkem reklaamima,” ütles Triin Pobbol, lisades, et Järva maakonda tuli EList ikkagi suur raha. “Eurotoetuste abil on praktiliselt ära lahendatud vee ja kanalisatsiooni küsimus. Omavalitsustes on palju raha läinud maa alla torudesse, seda ei ole näha.”
Ligi 3000 eurot iga inimese kohta
2007–2013 maksti tõukerahast toetusi kokku 3,01 miljardit eurot. Maakondades saadi toetusi keskmiselt 2282 eurot inimese kohta. Enim raha suunati Järva-, Tartu- ja Hiiumaale.
Lisaks maksis EL Eestile põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi ja turukorralduslike toetuste näol PRIA kaudu 1,083 miljardit eurot. Maakondadest said inimese kohta enim PRIA toetusi Lääne, Hiiu ja Järva maakond vahemikus 2400–2700 eurot.
Eurotoetused on oluliselt kaasa aidanud maakondade arengule ja võimaldanud teha investeeringuid, mida oma jõududega sellises tempos poleks teha suudetud. Raha on suunatud peamiselt valdkondadesse, kus investeeringuvajadused on olnud kõige suuremad.
Uuringust selgus ka, et on tehtud kulutusi, mis ei ole maakonna kui terviku arengut arvestades mõistlikud. Näiteks Viljandimaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa puhul investeeriti väheneva õpilaste arvuga koolidesse ning mitme teise maakonna puhul arendati liiga suurejooneliselt külakeskusi. Saaremaal olid aga tõukeraha abil ellu viidud projektid sageli suuremad ja kallimad, kui need oleksid olnud omavahenditest rahastamise korral.
Uuringust selgub, et investeeringud ei ole toonud kaasa arenguerinevuste vähenemist. Maakondades anti keskmiselt kriitilisem hinnang teenuste nagu toidupoe või turu, pangateenuse ja postiteenuse, perearstiabi või alg- ja põhihariduse kättesaadavusele, kuna teenuste füüsiline võrk ongi hõrenenud, asendudes osaliselt e-teenustega.
Kuna tõukeraha kasutamisel regionaalsetele erinevustele tähelepanu ei pööratud, siis juhtus nii, et juba alguses paremas olukorras olnud maakonnad said ka enim toetusi.
Kus raha oli, sinna tuli ka juurde
Ettevõtlustoetust said rohkem need maakonnad, mille ettevõtlusaktiivsus oli suurem. See oli ka ootuspärane, sest paljud tõukerahast makstavad toetused olid suunatud olemasolevatele ettevõtetele, toetades nende innovatsiooni või eksporti. Seega saidki enam toetusi piirkonnad, kus ettevõtteid oli rohkem.
Uuringu ühe autori, Praxise juhatuse liikme Katrin Pihori sõnul teeb muret asjaolu, et regionaalset mõju ei ole Eestis piisavalt eesmärgistatud, planeeritud ega seiratud. Pihori hinnangul pole selgelt määratletud, millistes valdkondades me taotleme regionaalsete erisuste vähendamist ja millistes arengueelduste väljaarendamist.
Eesti on seadnud regionaalpoliitiliseks eesmärgiks, et rahvastik ja majandustegevus ei koonduks kõik Harjumaale, paraku ei ole seda protsessi toetusraha abil õnnestunud tasakaalustada. Harju maakonda, sealhulgas Tallinna on koondunud enam kui pool Eesti majanduslikust aktiivsusest ja sinna on läinud teiste maakondadega võrreldes ka märksa enam toetusi – 42% kogu tõukerahast.
“Toetuste jagunemist suunasid ühelt poolt poliitilised või üleriiklikest vajadustest lähtuvad otsused, näiteks Järvamaal Mäo ristmiku ehitus,” selgitas töö teine autor Epp Kallaste uuringukeskusest Centar. Teine osa toetuste jagunemisest tulenes kohaliku tasandi võimekusest ja otsustest toetusi taotleda, näiteks ettevõtluse valdkonnas ei seatud regionaalseid eesmärke, ettevõtluse toetuse taotlemine sõltus kohalike ettevõtete ja inimeste aktiivsusest. “Seega läkski rohkem toetusi neisse maakondadesse, kus juba enne oli ettevõtlusaktiivsus kõrgem ja ettevõtteid rohkem,” lisas ekspert.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali selgitas, et regionaalsete mõjude hindamine telliti selgitamaks välja, kuidas mõjutasid toetused regionaalarengut nii konkreetsetes valdkondades, kus see oli meetmete eesmärk, kui ka mujal, kus see eesmärk ei olnud. Neid tulemusi kasutatakse edaspidises planeerimises, et lähtuda iga maakonna vajadustest.