Pressiteade
16.01.2018
EVEL: Olukorras kus eurotoetused ei jää kestma tuleb mõista, et veeteenus peab kestma.
Vee-ettevõtjad vastutavad kvaliteedinõuetele vastava joogivee ja heitvee eest. See tähendab vastutust inimeste tervise eest. Veeteenus on elutähtis teenus, mis peab kestma täna, homme ja alati. Teenuse kestlikkuse haavatavus ja katkemine on julgeolekurisk. Olukorras kus eurotoetused ei jää kestma tuleb mõista, et veeteenus peab kestma.
Täna toimus Tallinnas Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tellitud ja ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse pool rahastatud uuringu „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine“ tulemusi tutvustav esimene seminar.
“Allpool esitatud ülevaade uuringust on konsultandi töö tulemus. EVEL ülesanne on hoida diskussiooni, aidata otsustajatel (veevärkide omanikel st enamasti KOVid + vee-ettevõtted + riik + tarbijad) selgusele jõuda, milliste kompromissidega tagada veeteenuse jätkusuutlikkus,” selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. “Konsultandile ei antud ülesannet olla diplomaat, teha poliitikat, pidada läbirääkimisi ja saavutada kõikide huvirühmade heakskiit oma uuringu käigus. Mina soovitan võtta kõne all olevat uuringut kui nullpunkti, millest hakkame kuhugi poole edasi liikuma. Peaasi, et liigume, et otsime lahendusi ja mõistame et praegune olukord eurotoetustega ei jää kestma aga veeteenus peab kestma”.
Aastatel 2016-2017 konsultandi poolt läbi viidud uuringu raames analüüsiti Eesti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVVK) sektori ja vee-ettevõtjate olemasolevat olukorda, välisriikide kogemust ning töötati välja Eesti jaoks optimaalseimad vee-ettevõtlusmudelid, tingimustes, kus EL ja riiklikul tasemel veemajanduse sektorile enam toetusi ei jagata. Töös esitati muudatusettepanekud vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning koostati tegevuskava abinõude elluviimiseks. Uuringu viisid konsultandina läbi Civitta Eesti AS ja Keskkonnalahendused OÜ.
Väljavõtteid konsultandi ettekandest:
Olemasoleva olukorra analüüs:
Veesektori olulisim probleem on killustatus ja piirkondlik ebavõrdsus. Põhiküsimuseks on: kuidas tagada kvaliteetne teenus ja vajalikud taristuinvesteeringud taskukohase veehinnaga kõikides piirkondades, kui toetused lakkavad? Eestis on ca 200 veeteenuse pakkujat. Viis suurimat teenusepakkujat AS Tallinna Vesi, AS Tartu Veevärk, AS Pärnu Vesi, Järve Biopuhastuse OÜ ja AS Narva Vesi teenindavad ca 70% müügimahtudest, 47 keskmise suurusega ettevõtet teenindavad 25% ja ülejäänud ca 150 teenusepakkujat kõigest 5% müügimahtudest.
Veeteenuse osutamise kuluefektiivsus sõltub peamiselt taristu tihedusest ja kasutusest. 10 maakonnas tarbitakse 13% teenusest, elab 17% tarbijatest ja asub 25% torustikest.
Veeteenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust on madalaim tõmbekeskustes ja neid ümbritsevates maakondades. Eesti keskmine veehind (2,37 EUR/m3) moodustab keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust ca 1,2%, aga vaeseima elanikkonnagrupi sissetulekust (1. sissetulekudetsiilist) ca 3,5%. OECD soovituslik ülempiir on 4% leibkonnaliikme sissetulekust.
Suured vee-ettevõtted üldiselt usuvad, et regionaalne ettevõtlus oleks lahendus sektorile tervikuna, kuid hirmuks on liidetavate piirkondade varade kehv seisund ja suur investeeringuvajaduse kasv. Väikesed vee-ettevõtted loodavad liitumisega taristut arendada ja veehinda kontrolli all hoida, kuid kardavad äärealaks jääda ning muretsetakse kohalike teenuste ja töökohtade säilimise üle. Üldiselt on ettevõtted pigem huvitatud liitumisest sarnase struktuuriga ettevõtetega, kellel on juba olemas kaasaegne tehnika, kelle süsteemidel on hea tehniline kvaliteet ja täpne tehniline dokumentatsioon ning kellel on sarnased teenuse regulatsioonid.
73% omavalitsustest näeb vee-ettevõtete ühinemises ja teenuspiirkondade laienemises võimalikku teed vee-ettevõtluse kestlikusse saavutamiseks KOV haldusterritooriumil. Enim kardetakse töökohtade vähenemist piirkonnas (37% vastanutest), KOV otsustusõiguse vähenemist (34% vastanutest) ja teenusetasu tõusu piirkonnas (26% vastanutest).
Alternatiivide analüüs:
Konsultant uuris nelja alternatiivi:
0 – KOV-(st valla- või linna-) põhine vee-ettevõtlus peale haldusreformi 2017, mis on 50-70 väga erineva suurusega KOV vee-ettevõtet;
1 – Maakonnapõhine vee-ettevõtlus, mis on 15 erineva suurusega maakonnapõhist vee-ettevõtet;
2- Regionaalne vee-ettevõtlus, mis on 2…4 regionaalset vee-ettevõtet;
3- Üleriigiline vee-ettevõtlus, sh Tallinnaga ja Tallinata, mis on 1 üleriigiline vee-ettevõte.
Analüüsitud vee-ettevõtlusmudelite pingerida konsultandi hinnangul:
- Üks üleriigiline vee-ettevõte koos Tallinnaga tagab jätkusuutlikkuse + madalaima tariifi;
- Regionaalsed vee-ettevõtted (2-3 tk) VS. üks üleriigiline ilma Tallinnata tagavad mõlemad jätkusuutlikkuse ja taskukohase veehinna;
- Maakonnapõhine vee-ettevõtlus ei ole jätkusuutlik, kuid nõuab oluliselt vähem riigiabi kui 0-alternatiiv (riigiabi vajadus 40 a jooksul ca 300 miljonit eurot);
- 0-alternatiiv st KOV põhine ei ole jätkusuutlik (riigiabi vajadus 40 a jooksul ca 1,36 miljardit eurot).
Üleriigiline lahendus, mis hõlmab Tallinna, võimaldab pakkuda võrdse ja oluliselt madalama hinnaga teenust terves Eestis.
Regionaalse vee-ettevõtluse põhieelduseks on kõigi tõmbekeskustes tegutsevate KOV vee-ettevõtete vabatahtlik kaasamine aktsionäridena. Eelisteks on väiksem koormus riigieelarvele ja KOV-ide poolne parem vastuvõetavus. Puuduseks võrreldes ühe üleriigilise ettevõttega on tegevuste mitmekordistumine, kokkulepeteni mittejõudmise ja ebavõrdsete piirkondade tekkimise oht.
Konsultandi poolt pakutud muudatusettepanekud ja tegevuskava strateegia rakendamiseks:
Toetusmehhanismid vabatahtlike ühinemiste soosimiseks:
- piirkondlike vee-ettevõtete toetamine;
- probleemsete piirkondade toetamine enne liitumist piirkondlikuga;
- veeteenuse piirhinna kehtestamine – 4% vaesema poole (50%) elanikkonna keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust, mis on kohustus KOV-idele.
Vee-ettevõtete osade/aktsiate soetamine:
- Regionaalsed vee-ettevõtted – KOV-ide vabatahtlikul liitumisel aktsionäride lepingute alusel ei teki täiendavat koormust riigieelarvele;
- Üleriigilise vee-ettevõtluse strateegia – terviklahenduse saavutamiseks on suure tõenäosusega vajalik osade KOV-ide osaluste võõrandamine.
Vajalik on õiglastel alustel välja töötada vee-ettevõtete tehnilise personali eeldatavad palgatasemed koostöös vee-ettevõtete ja/või EVEL-iga.
Konsultandi poolt pakutud tegevuskava:
Terviklahenduse võimalikult kiire ja täieliku saavutamise huvides on vajalik riigipoolne koordineerimine, mille eelduseks on poliitiline toetus. Kaasata tuleb pädevad eksperdid/koordinaatorid, hirmusid tuleb maandada õiglaste lepingute ja professionaalse kommunikatsiooniga.
Esmased põhitegevused:
- Ekspertkomisjoni kokkukutsumine ja strateegia täpsustamine;
- Avalikkuse, KOV-ide ja vee-ettevõtete teavitamine;
- Läbirääkimised Tallinna Veega ja võtme-KOV-ide vee-ettevõtetega;
- Aktsionäride lepingu tüüptingimuste täpsustamine;
- Keskkonnaprogrammi rahastamise põhimõtete muutmine.
Reformi kaks sotsiaalmajandus/poliitilist nurgakivi:
Sotsiaalne aspekt – nn solidaarsuse printsiip täidab Eesti regionaalpoliitika eesmärke.
Majanduslik aspekt – isemajandav vee-ettevõtlus ja kasumlik investeering versus jätkuv riigiabi ja sektori jätkusuutmatus.
Vahur Tarkmees lõpetas seminari sõnadega: “Ees ootavad seminarid Pärnus (17.01) ja Tartus (18.01). Uuring pole veel lõplikult valmis. Avalikud seminarid on töö osa, mille tulemusel võib konsultant veel töös muudatusi teha. Seetõttu kogu uuring ei ole veel avalik. Kompromisside otsimise töö ootab alles ees, nii EVELis kui kogu riigis. Seda ma loodan ja innustan teisi ja innustun isegi.”.
Seminari ettekanded on saadaval SIIN.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 47 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.
Vahur Tarkmees,
EVELi tegevdirektor
Tel: +372 530 92 153
e-post: vahur.tarkmees@evel.ee
Konsultandi esindaja:
Indrek Tamberg
Keskkonnalahendused OÜ
Tel: + 372 510 9135
e-post: indrek@keskkonnalahendused.ee
E-mail: evel@evel.ee
www.evel.ee
Vesi annab elu