Enamik meist ei mõtle igapäevaselt sellele, mis juhtub pärast WC-poti loputusnupu vajutamist. Vesi kaob torudesse ja tundub, et koos sellega ka kõik muu, mis sinna satub. Tegelikult ei kao kanalisatsiooni visatud asjad aga kuhugi. Need liiguvad edasi läbi torustike pumplatesse ja reoveepuhastitesse, kus iga vale harjumus hakkab süsteemi mõjutama ning võib selle tööd tõsiselt häirida.
Vee-ettevõtete jaoks peegeldab kanalisatsioon üsna täpselt inimeste igapäevaseid harjumusi. Reoveepuhastites nähakse iga päev esemeid ja jäätmeid, mille koht ei ole WC-potis ega kraanikausis. Lisaks niisketele salvrätikutele, hügieenitarvetele ja toidujäätmetele leitakse süsteemist ka näiteks mänguasju, rõivaesemeid, rätikuid ning isegi tekke. Teisisõnu satub kanalisatsiooni pahatihti ka neid esemeid, mis panevad vahel isegi kogenud reoveekäitlejad kukalt kratsima.
Sageli ei visata neid asju kanalisatsiooni pahatahtlikult, vaid teadmatusest või mugavusest. Probleem on aga selles, et kanalisatsioon ei ole jäätmekäitlussüsteem. See on tehniline taristu, mis on loodud vastu võtma ainult seda, mille jaoks see ehitatud on – uriini, väljaheiteid ja WC-paberit.
Isegi biolagunevaid tooteid ei tohi WC-potti visata
Üks levinumaid eksiarvamusi puudutab niinimetatud biolagunevaid või looduslikke tooteid.
Näiteks võib mõne kassiliiva pakendilt leida soovituse, et toodet võib väikestes kogustes WC-potist alla lasta. Sageli rõhutatakse ka seda, et tegemist on puidugraanulitest, loodusliku või 100% biolaguneva tootega.
Selline sõnastus võib jätta mulje, et toode on kanalisatsioonisüsteemile ohutu. Tegelikkuses ei tähenda aga biolagunevus seda, et materjal laguneb kanalisatsioonis piisavalt kiiresti ega põhjusta ummistusi.
WC-paber on toodetud spetsiaalselt nii, et see laguneks kiiresti ja täielikult juba torustikus liikudes. Kassiliiv seevastu võib veega kokku puutudes paisuda, moodustada tihke massi või setteid ning koguneda torustikesse ja pumplatesse. Isegi kui materjal lõpuks laguneb, ei toimu see kanalisatsioonisüsteemi jaoks piisavalt kiiresti ning võib põhjustada ummistusi.
Seetõttu ei sobi ka biolagunev või looduslik kassiliiv WC-potist alla laskmiseks.
Niisked salvrätikud tuleb visata prügikasti
Niisked salvrätikud, majapidamispaber, pabersalvrätikud ja mitmed hügieenitooted võivad küll meenutada tavalist paberit, kuid nende koostis on hoopis teistsugune.
Need materjalid on valmistatud vastupidavamaks ning ei lagune vees samamoodi nagu WC-paber. Kanalisatsioonis võivad need takerduda torudesse ja pumplatesse, kogudes enda külge rasva, juuksekarvu ning muud prügi. Nii tekivad ummistused, mille eemaldamine nõuab vee-ettevõtetelt märkimisväärselt aega, tööd ja raha ning põhjustavad ka tarbijatele suuri ebamugavusi. Reoveepuhastites eemaldatakse selliseid jäätmekogumeid seadmetest regulaarselt ning pahatihti tuleb seda teha käsitsi.
Rasva ei tohi kraanikausist alla valada
Samuti on oluline silmas pidada, et ka köögivalamu ei ole mõeldud toidujäätmete ärajuhtimiseks.
Toiduõli, rasv, kastmed ja muud toidujäägid tunduvad soojalt vedelad ja ohutud, kuid torustikus need jahtuvad ning muutuvad tahkeks. Toidujääkides olev rasv hakkab torude seintele kogunema ning seob enda külge teisi jäätmeid, näiteks kohvipaksu ja toidutükke.
Aja jooksul võivad nii tekkida tõsised ummistused, mis mõjutavad kogu kanalisatsioonisüsteemi toimimist.
Ummistus tekib tasapisi, kui kanalisatsiooni koguneb sinna mittekuuluvaid jäätmeid
See, et vesi kodus WC-potist või kraanikausist kenasti alla voolab, ei tähenda veel, et süsteem töötab probleemideta.
Sageli kujunevad probleemid välja tasapisi, kui torustikesse koguneb järjest rohkem sinna mittekuuluvaid jäätmeid. Paljud ummistused tekivad hoopis kaugemal – ühiskanalisatsioonis, pumplates või reoveepuhastites.
Ummistuste tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad: reovee tagasivool sinu koju, üleujutused tänavatel ning halvimal juhul ka keskkonnareostus.
Kanalisatsioon ei ole imerelv, mis kaotab ära kõik sinna visatud asjad
Tänapäevane kanalisatsioonisüsteem on küll tehniliselt keerukas ja vastupidav, kuid sellelgi on omad piirid.
Kanalisatsioon ei ole prügikast ega lahendus jäätmetest vabanemiseks. Iga süsteemi sattunud võõrkeha tähendab lisakoormust pumplatele, seadmetele ja reoveepuhastusprotsessile. See omakorda suurendab hooldus- ja remondikulusid ning mõjutab kogu süsteemi töökindlust.
Kõige lihtsam viis probleeme vältida on pidada meeles üht põhimõtet: WC-potist võib alla lasta ainult väljaheiteid, uriini ja WC-paberit. Kõik muu kuulub prügikasti.
Mis pärast loputusnupu vajutust tegelikult juhtub? Tule vaata oma silmaga
Paljud vee-ettevõtted avavad 3.–5. juunil oma uksed külastajatele ja korraldavad ekskursioone reoveepuhastitesse, et näidata lähemalt, kuidas reoveepuhastus tegelikult toimub. Alles oma silmaga nähes saab päriselt aru, mis juhtub pärast wc-poti loputusnupule vajutust ning kui suur mõju võib olla meie näiliselt väikestel „süütutel“ harjumustel.
WC-potti visatud asjad ei kao kuhugi. Need liiguvad edasi torustikesse, pumplatesse ja reoveepuhastitesse, kus võivad põhjustada ummistusi, seadmete rikkeid ja kulukaid kahjustusi isegi sinu enda kodus.
Vee-ettevõtete avatud uste päevade kohta vaata täpsemat infot SIIT.