Viimase aja tugevad tormid ja üleujutused, nagu hiljuti Leedut tabanud loodusõnnetus või Lõuna-Eestit räsinud torm, on toonud teravalt esile sademeveesüsteemide ajakohastamise vajaduse ka Eestis. Eesti Maaülikooli lektor Ottar Tamm rääkis Vikerraadio saates “Huvitaja”, et lühiajalised vihmasajud on muutunud intensiivsemaks, mis suurendab üleujutuste riski meie linnades.
Olulised faktid:
- Lühiajalised sajud on aastakümnete jooksul intensiivsemaks muutunud, põhjustades üha sagedamini linnades üleujutusi.
- Viimastel aastatel on kevaded ja suved küll tavapärasest kuivemad, kuid allasadav vihm on suuremas koguses.
- Soojust koguv kliima tähendab, et õhk mahutab rohkem niiskust, mis omakorda toob kaasa intensiivsemad vihmasajud.
Meie linnade väljakutsed:
- Enamik Eesti linnade sademeveesüsteeme projekteeriti üle poole sajandi tagasi, kui sademete normid olid teistsugused.
- Kõvakattega pinnad linnades ei lase vihmavett läbi, mis tekitab üleujutusi.
- Suuremate torustike paigaldamine on kulukas ja vajab ruumi, mida tihedalt asustatud aladel tihti ei leidu.
Mis on võimalikud lahendused? Looduslähedasemad lahendused – rohealad ja sademeveekraavid, nagu näiteks Valgas Pedeli jõe äärde rajatud süsteem, mis ühendab esteetilise väärtuse ja sademevee juhtimise.
Tamm rõhutab vajadust paindlikumate ja keskkonnasõbralikumate lahenduste järele, sest lihtsalt suuremate torude paigaldamine pole alati võimalik ega praktiline.
Loe täispikka artiklit ERRi portaalist.
