Mis on PFAS-id?
PFAS-id ehk perfluoroalküülkemikaalid on suur kemikaalide rühm, mida on laialdaselt toodetud juba alates 1950. aastate keskpaigast. PFAS-e kasutatakse erinevates tööstusharudes ja tarbekaupades. Need kemikaalid on tuntud oma veekindlate, rasvavastaste ja kuumuskindlate omaduste poolest, mistõttu leidub neid paljudes igapäevastes toodetes – kööginõud, riided, toidupakendid ja isegi kosmeetika. Seega, igaüks meist puutub pidevalt kokku PFAS-idega, ise sellest tihti teadlik olemata.
Kus PFAS-e leidub?
Esmakordselt arendati neid kemikaale välja 1940. aastatel, kui teadlased otsisid uusi ja innovaatilisi materjale, mis suudaksid pakkuda erakordset vastupidavust nii kuumusele, keemilistele mõjudele kui ka veele. Selle tulemuseks olid PFAS-id, mille keemiline struktuur koosneb tugevatest süsinik-fluori sidemetest, mis annavad neile nende unikaalsed omadused.
Üks varasemaid ja tuntuimaid PFAS-ide alarühma kuuluvatest ainetest on polütetrafluoroetüleen ehk PTFE, mida kasutatakse teflonkattega nõude tootmisel. Teflon leidis kiiresti kasutust mitte ainult kööginõudes, kus see muutis toiduvalmistamise lihtsamaks, pakkudes mittekleepuvat pinda, vaid ka paljudes teistes tööstusharudes. Näiteks kasutatakse teflonit ka kaablite isolatsioonis ja autode kütusesüsteemides.
Teised PFAS-ide alarühmad, nagu perfluorooktaansulfonaat (PFOS) ja perfluorooktaanhape (PFOA) on kasutusel näiteks vee- ja plekikindlates tekstiilikaitseainetes ning tulekustutusvahtudes.
Seega PFAS-e leidub kõikjal meie ümber ja me puutume nendega pidevalt kokku oma igapäevaelus.
PFAS-e võivad sisaldada näiteks:
- mittekleepuvad köögitarvikud: teflonpannid ja muud mitte-kleepuvad köögitarbed, mis on kaetud spetsiaalse kattega;
- vee- ja plekikindlad kangad: vihmajoped, vaipkatted, pehme mööbel ja madratsid;
- toidupakendid: kiirtoidu ja mugavustoidu pakendid, nagu burgerimähised, popcorni pakendid ja pitsakarbid;
- kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted: veekindlad ripsmetuššid ja huulepulgad;
- puhastusvahendid ja poleerimisained: vaipade puhastusvahendid ja poleerimisained;
- vettpidavad membraanid: Gore-Texi märgisega niiskuse ja tuulekaitsega riided ja tooted;
- auto- ja põrandavahad: pinna läike parandamiseks ja kaitsmiseks mõeldud auto- ja põrandahooldustooted.
Miks on PFAS-id probleemiks?
Kuigi PFAS-id on oma kasulike omaduste tõttu laialdaselt kasutusel, siis kahjuks on nende kemikaalide pikaajaline stabiilsus osutunud ka nende suurimaks probleemiks. PFAS-id ei lagune looduses kergesti, nad võivad püsida keskkonnas aastakümneid või isegi kauem. Seetõttu nimetatakse neid tihti ka “igavesteks kemikaalideks. Kuna aga PFAS-id ei lagune kiiresti ja püsivad pikka aega keskkonnas, siis satuvad nad lõpuks pinnasesse, veekogudesse ja sealt edasi juba toiduahelasse. Selle tulemusena on PFAS-id muutunud ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks, mille mõju ulatub nii loodusliku keskkonna kui ka inimeste terviseni.
Kui PFAS-id levivad pinnasesse ja vette, siis võivad need sattuda lõpuks ka meie joogivette. Erinevad uuringud on aga näidanud, et need kemikaalid võivad koguneda ka inimkehasse. PFAS-ide kogunemine inimkehasse võib aga põhjustada juba erinevaid terviseprobleeme.
Kuidas PFAS-id meie tervist mõjutavad?
PFAS-id on kemikaalid, mis võivad kumuleeruda inimorganismis aja jooksul, põhjustades potentsiaalselt mitmesuguseid terviseprobleeme. Teadlased on leidnud, et nende kemikaalide pikaajaline kokkupuude on seotud mitme tõsise tervisemõjuga, mis võivad avalduda alles pärast aastatepikkust akumulatsiooni kehas.
Üks peamisi terviseprobleeme, mis on seotud PFAS-idega, on nende mõju hormonaalsüsteemile. PFAS-id võivad häirida endokriinsüsteemi, mis reguleerib hormoonide tootmist ja tasakaalu organismis. Näiteks on uuringud näidanud, et PFAS-id võivad mõjutada kilpnäärme talitlust, põhjustades kilpnäärmehaigusi. Samuti võivad need kemikaalid häirida reproduktiivhormoonide tasakaalu, mis võib kaasa tuua viljakusprobleeme nii meestel kui naistel, samuti võib see mõjutada loote arengut raseduse ajal.
Lisaks hormonaalsetele häiretele on PFAS-id seotud südame-veresoonkonna haigustega. Teadlased on leidnud seose PFAS-ide ja kõrgema kolesteroolitaseme vahel, mis on oluline riskitegur südamehaiguste tekkeks. Samuti on täheldatud PFAS-ide mõju immuunsüsteemile, kus need võivad nõrgestada keha võimet võidelda nakkustega.
Pikaajaline kokkupuude teatud PFAS-idega võib olla seotud suurenenud riskiga haigestuda teatud vähivormidesse, sealhulgas neeru- ja munandivähki. Kuigi täpne mehhanism, kuidas PFAS-id soodustavad vähkkasvajate teket, pole veel täielikult selge, on see siiski piisav põhjus, et muretseda nende kemikaalide võimaliku mõju pärast.
Lisaks on PFAS-idel ka üldisemad tervisemõjud, mis hõlmavad maksakahjustusi ja kehakaalu regulatsiooni häireid. Samuti on leitud, et PFAS-id võivad mõjutada ainevahetust, soodustades rasvumist ja metaboolseid häireid.
Kuidas me saame end PFAS-ide eest kaitsta?
Kuigi PFAS-ide täielik vältimine võib olla keeruline või suisa võimatu, siis on mõned viisid, kuidas saame vähendada nendega kokkupuudet:
- Vali tooted, mis ei sisalda PFAS-e. Näiteks eelista kööginõusid, mis ei ole kaetud tefloniga (eelista roostevabast terasest või malmist nõusid), ja riideid, mis ei ole kemikaalidega töödeldud (veekindlad).
- Väldi toidupakendeid, mis võivad sisaldada PFAS-e, nagu näiteks kiirtoidupakendid ja popkornikottide sisemused. Ära kuumuta toitu nendes pakendites ja võta toiduained nendest võimalikult ruttu välja.
- Jälgi ja uuri toodete ja nende koostisosade kohta, et teha teadlikke valikuid.
Kokkuvõte
PFASid on meie igapäevaelus laialdaselt levinud, kuid nende pikaajaline püsivus ja võimalikud terviseriskid muudavad need murettekitavaks. Teadlikkus ja teadlikud valikud aitavad vähendada kokkupuudet nende “igaveste kemikaalidega” ning kaitsta meie tervist ja keskkonda.
Artikkel ilmus ka Postimehe terviseportaalis: https://tervis.postimees.ee/8083894/salakaval-pfas-kolm-toimingut-aitavad-end-kaitsta-levinud-ohtlike-ainete-eest