Laiendatud tootjavastutus toetab mikroreostuse eemaldamist veesektoris, tugevdades „saastaja maksab“ põhimõtet.
Eile, 5. novembril 2024 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu asulareovee puhastamise direktiivi.
Direktiiviga kehtestati laiendatud tootjavastutus (EPR), mis aitab katta mikrosaasteainete eemaldamise kulusid ja seab olulise pretsedendi „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamiseks veesektoris. Ravimite ja kosmeetikatoodete tootjad, kes on mikrosaasteainete peamisteks allikateks asulareovees, peavad katma vähemalt 80% täiendavatest puhastuskuludest (neljanda astme puhastusest) läbi laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemi, järgides „saastaja maksab“ põhimõtet. See samm aitab tagada veeteenuse taskukohasuse, säilitades samal ajal kõrged keskkonnastandardid. Laiendatud tootjavastutus on oluline nii eetiliste kaalutluste, taskukohasuse ja investeerimisvõimaluste, aga ka innovatsiooni ja jätkusuutlike toodete arendamise seisukohalt.
Uuendatud direktiivis on mitmeid olulisi sätteid reoveekäitluse tõhustamiseks ja veereostuse vähendamiseks. Nende hulka kuuluvad rangemad nõuded toitainete ja saasteainete eemaldamiseks, tõhustatud seire (sh tervisenäitajad ja kliimamõju) ning suur rõhk on ringmajanduse edendamisel ja energianeutraalsuse saavutamisel.
See otsus toetab nii tarbijate huve kui ka keskkonna kestlikkust, kehtestades olulisi nõudeid vee kvaliteedi kaitseks kogu Euroopas. Direktiiv sätestab energianeutraalsuse saavutamise eesmärgi veesektoris aastaks 2045. Uute käitluskohustuste täitmiseks ja energianeutraalsuse saavutamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid kogu sektoris, mis võivad kaasa tuua teenuse hinna tõusu. Tõusu ulatus sõltub paljuski sellest, kui arukalt riik direktiivi nõuded üle võtab.
Direktiiv allkirjastatakse ja avaldatakse ELi Teatajas ning see jõustub 20. päeval pärast avaldamist.
ELi liikmesriikidel on seejärel kuni 31 kuud, et kohandada oma riiklikku seadusandlust uute nõuetega.
