18.-22. novembril 2024 toimus iga-aastane PoVE veemissioon, mis seekord viis projektimeeskonna Lõuna-Aafrika Vabariiki. Projekti delegatsiooni võõrustas Stellenboschi Ülikooli veeinstituut.
Tere tulemast Stellenboschi Ülikooli
Kohtumine Stellenboschi Ülikoolis algas sealse loodusteaduskonna dekaani professor Burtram Fieldingu sooja vastuvõtuga. Oma avakõnes rõhutas ta Lõuna-Aafrika rikkaliku kultuuri ja loodusliku ilu tähtsust, samal ajal käsitles põhjalikult tegevust “Lõuna-Aafrika kutsealase platvormi (PoVE Water) käivitamine“.
Professor Fielding tõstis esile Lõuna-Aafrika võitlust veepuuduse, vananeva infrastruktuuri ja Kapplinna nullpäeva kriisi kriitilisi õppetunde, näidates vajadust kohanemisvõime ja koostöö järele. Ta julgustas osalejaid muutma väljakutsed võimalusteks ning tegema koostööd jätkusuutliku ja tugeva veesektori nimel.
Eesti ja Läti projektimeeskond
PoVE on jagatud viieks erinevaks piirkonnaks. Eesti ja Läti on projektis üks meeskond. Eestist on kaks partnerit – Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Lätist kolm kutsekooli, vee-ettevõtete liit ja Riia Tehnikaülikool.
Projekti kolm kõige suuremat eesmärki:
•töötada välja EU tase 4 veekäitlusspetsialisti õppematerjalid;
•populariseerida vee-eriala;
•riikidevahelise koostöö parandamine.
Kapplinna veekriis
Dr. Martin Hamman Stellenoschi ülikoolist rääkis Kaplinna veekriistist.
Linna veevärustus sõltub kuuest suuremast veehoidlast. Kliimamuutustest tulenevad põuad esinevad aastast aastasse üha tihedamini.
Aastatel 2015-2017 oli Kaplinn silmitsi tõsise veepuudusega. Probleemi lahendamiseks töötas linn selle nimel, et lükata edasi nullpäeva, kui inimetele saab päevas anda vaid 25 liitrit vett. Selleks tehti kampaaniaid, et muuta inimesed teadlikumaks, kehtestati rangemad reeglid jne.
Dr. Martin Hamman ettekannet saab lugeda SIIT.
Veepuhastusjaama külastus
Kapplinnas on ca 5 miljonit elaniku. Keskmine veetarbimine inimese kohta on ca 180 liitrit ööpäevas.
Linna joogivee tagamiseks on linnal 12 veepuhastusjaama, mille kogu jõudlus on 1 612 000 m3/päevas. 98% joogiveest saadakse pinnaveest.
Meil avanes võimalus külastada Faure joogivee puhastusjaama.
Pinnavee jaamades koosneb veetöötlemise protsess järgnevatest meetoditest:
- pH reguleerimine (lubi);
- koagulatsioon (raud või alumiiniumsulfaat) ja fokulatsioon;
- selitamine;
- filtrimine;
- stabiliseerimine (lubi ja/või CO2 );
- desinfitseerimine klooriga.
Häkaton
Häkaton järgib kindlat meetodit, mida nimetataks “harmonica model“. See meetod aitab meeskondadel mõista probleemi, pakkuda ideid ja töötada välja lahendus. Osalejad jagati kaheksasse gruppi, kus meile oli ette antud neli probleemi. Gruppidese jaotati selliselt, et seal oleks erineva tausta ja vanusega inimesi – kutsekoolist, ülikoolist, õpetajaid, spetsialiste jne.
Neli probleemi, mida lahendama hakkasime olid:
- kuidas parandada veekvaliteedi seiret ja rakendada reaalajas aruandlust;
- kuidas lekete tuvastamise ja infrastruktuuri hoolduse kaudu veekadu vähendada;
- kuidas tõhustada põua ja üleujutuste ennustusmudelit;
- kuidas suurendada inimeste teadlikust magevee tähtsusest.
Võidutöö esitlust saab vaadata SIIT.
Reoveepuhasti külastus
Eesti meeskonnal avanes võimalus külastada Wellingtoni reoveepuhastit.
Puhasti paikneb Kapimaa põhjaosas Drankensteini maakonnas. Puhasti rajati 70-ndatel ning uuendati 2019. aastal. Puhasti kavandatud jõudlus on 50 00m³/d. Kuid külastuse ajal oli koormus vaid 16 000m³/d, sest Lõuna-Aafrikas on praegu kevad.
Vana puhasti ei olnud enam kasutusel, kuid rajatised olid säilinud. Puhasti koosnes mehhaanilisest osast, eelsetitist ja sellele järgnenud nõrgbiofiltritest koos järelsetitiga. Jääkumuda käitlemiseks olid rajatud metaantankid.
2019. aastal kasutusele võetud uus puhasti on taimetoitaineid (P ja N) eemaldav aktiivmudapuhasti, kus ei kasutata ühtegi kemikaali. Puhastis tekkiv jääkmuda pumbatakse ca 8 km kaugusele piirkonna suurimasse puhastisse, kus seda käideldakse koos teiste reoveepuhastite reoveesettega. Puhasti koosneb mehhaanilisest eelpuhastusest – võred, liivapüünis ja eelsetitid, millele järgneb aktiivmudapuhastuse bioraktor koos järelsetitiga ning puhasti lõppeb UV desinfitseerimisega.
Kokkuvõte
Projekti kohtumiste üheks suurimaks eesmärgiks on näha ja tutvuda kohaliku kultuuri, elu ja veesektori eripäradega.
Tulenevalt Kapplinna Day Zero kogemusest on koostatud uus veevarustuse strateegia, mis näeb ette uute veeallikate kasutuselevõttu ning seeläbi pinnavee osatähtsus vähenema 75%-le.
Reoveekäitlus Lõuna Aafrikas on igati heal tasemel ning kohati ka meile eeskujuks. Eestis ei ole hetkel ühelgi reoveepuhastil UV desinfitseerimisseadet. Samuti ollakse Lõuna-Aafrikas eesrindlikud reovee taaskasutamise osas. Vett kasutatakse linna haljasaladel, golfi ja spordi väljakutel jne.
