Pisiplastid (mikroplastid ja nanoplastid) ümbritsevad meid kõikjal – neid leidub nii õhus, vees kui ka toidus.
Mikroplastideks nimetatakse plastiosakesi, mis on väiksemad kui 5 mm, nanoplastiks loetakse aga osakesi, mille suurus algab 0,0001 mm. Tegemist ei ole mingi erilise plastitüübiga, vaid lihtsalt plasti osakeste väiksuse tõttu kergemini leviva materjaliga, mis on hõlpsasti sissesöödav ja -hingatav erinevate organismide poolt.
Pisiplastide leviku saab jagada kaheks: esmane ja teisene. Esmane pisiplast jõuab keskkonda juba algselt väikeste osakestena, näiteks sünteetilisi kiude sisaldavate rõivaste pesemisel või autorehvide kulumisel. Teisene pisiplast tekib suuremate plastesemete, nagu kilekottide ja plastpudelite, lagunemisel looduses.
Uuringud näitavad, et enamik inimesi saab pisiplasti joogiveest. Plastpudelis olevas joogivees võib plastiosakeste hulk ulatuda liitri kohta sadadesse tuhandetesse. Et vältida üleliigse pisiplasti sattumist organismi, siis tasub juua pigem kraanivett. Kraanivee joomine on keskkonnasõbralikum, soodsam ja tervislikum valik.
TervisPlussi artikkel annab hea ülevaate pisiplasti levikust ja selle mõjust inimese tervisele. Samuti leiab sealt häid nippe, kuidas vähendada plasti sattumist organismi.
Loe artiklit SIIT.
