Raili Kärmas
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht
28. aprillil avaldas Eesti Omanike Keskliit seisukoha, mis sisaldas kriitikat Konkurentsiameti töö ning Tallinna Vee hinnakujunduse suhtes.
Veesektor, sealhulgas ka Tallinna Vesi, on üks vähestest ettevõtlussektoritest Eestis, kus nii tegevuskulud kui ka tulukuse määr on seadusega väga täpselt reguleeritud. Eestis reguleerib seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mille kohaselt vee-ettevõtja põhjendatud tulukus ehk ärikasum ei tohi ületada kaalutud keskmise kapitali hinda. WACC ehk kaalutud keskmine kapitalikulu on Konkurentsiameti poolt määratud lubatud tulunorm, mis tagab, et ettevõtjad teenivad oma investeeringutelt õiglast, kuid mitte ülemäärast kasumit.
Eesti Omanike Keskliidu poolt viidatud 23-protsendiline tulukus ei vasta tegelikkusele ning on tarbijaid eksitav. Vee-ettevõtete reguleeritud tulukuse määr on üheselt Eestis reguleeritud ning selleks on 6,28 protsenti. See kehtib kõigile vee-ettevõtetele, sealhulgas ka Tallinna Veele ning sellest ka ettevõte oma tegevuses lähtub. Eestis kehtiv metoodika vastab nii lähiriikides kui Euroopas laiemalt kehtivale praktikale. Vee-sektori kohta on põhjalikud ülevaated koostanud kehtivast regulatsioonist European Water Regulators (www.wareg.org).
Põhjendatud tulukust on vaja veeteenuse torustike ja seadmete töökorras hoidmiseks. Vee-ettevõtjad teenivad põhjendatud tulu ainult nende investeeringute pealt, mille nad on ise teinud teenuse pakkumiseks vajaliku taristu arendamisse ja korrashoidu. Veeteenuse osutamiseks vajalikud varad on kallid, nõuavad mahukaid ehitustöid ning väga ulatuslikku ja keerukat taristut. Eestis on kokku üle 17 600 km ühiskanalisatsioonitorustikku, vähemalt sama palju joogiveetorustikku ning lisaks ka sademeveetorustik. Ühe keskmise reoveepuhasti maksumus ulatub aga ligikaudu 20 miljoni euroni.
Põhjendatud tulukus on vajalik selleks, et veesektorisse jätkuvalt investeerida, tagada joogivee kvaliteet ja toimepidevus ning katta investeeritud kapitaliga seotud kulud. Me kõik soovime, et puhas kraanivesi oleks kättesaadav ja reoveeteenus toimiks laitmatult ka aastate pärast. Samuti soovime, et vee-ettevõtted pakuksid meile seda elutähtsat teenust katkematult iga päev, 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas. Selleks aga on vajalik teha investeeringuid, mis kogutakse kokku põhjendatud tulukuse arvelt.
Eesti veesektoris töötab palju oma ala tõelisi fanaatikuid, kellele puhta joogivee pakkumine ja toimiva kanalisatsiooni eest hoolitsemine on südameasi. Siiski ei saa keegi ilma infrastruktuuri arendamiseta teenuse toimimist kindlustada, seega on pidevad investeeringud vajalikud. Samas on kulud veeteenustele Eestis igati mõõdukad. Veeteenuste kulu moodustab Eestis keskmisel ca 1% leibkonna netosissetulekust, Tallinnas on see aga isegi 0,5%.