Euroopas on üha kasvamas teadlikkus sellest, et paljud kriitilise taristu üksused ei ole piisavalt hästi varustatud küberohtude vastu kaitsmiseks. Need organisatsioonid on ühiskonna toimimiseks hädavajalikud, kuid neil puuduvad sageli vajalikud rahalised vahendid, tööjõud ja tehnilised võimekused, et täita aina kasvavaid regulatiivseid nõudeid. Kuigi ELi algatused, nagu NIS2 direktiiv ja küberturvalisuse vastupanuvõime akt (Cyber Resilience Act), on tugevdanud Euroopa küberturvalisuse poliitikaraamistikku, sõltub nende tõhusus sellest, kas piiratud ressurssidega organisatsioonid suudavad neid nõudeid tegelikkuses täita. Käesolevas aruandes tuuakse välja, millised Euroopa kriitilise taristu valdkonnad vajavad kõige enam sihipärast küberturvalisuse tuge ning millised abimeetmed oleksid kõige tõhusamad. Erilist tähelepanu pööratakse veesektorile, mis on üha suurema küberohtude surve all, kuid saavad vähe investeeringuid ning näitavad madalat küberturvalisuse küpsustaset. Täispikk Inglise keeles aruanne on leitav SIIT.
