14. oktoobril 2026 toimus Tartus AS Tartu Veevärgi ruumides Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) ja Keskkonnaameti ühisseminar, kus keskenduti vee-ettevõtete jaoks olulistele keskkonnanõuetele, infosüsteemi KOTKAS arendustele ning veemajanduse eesootavatele muudatustele. Lisaks ettekannetele pakkus kohtumine võimaluse arutada valdkonna praktilisi kitsaskohti ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks.
Seminar tõi ühe laua taha vee-ettevõtete ja Keskkonnaameti spetsialistid, et vahetada kogemusi ning leida võimalusi muuta keskkonnanõuete rakendamine ja aruandlus selgemaks ning tõhusamaks. Aruteludes tõusis korduvalt esile vajadus kaasata vee-ettevõtteid juba muudatuste kavandamise etapis, sest just igapäevased töökogemused aitavad hinnata uute lahenduste tegelikku toimivust.
KOTKASe arendustes on oluline kasutajate praktiline kogemus
Seminari esimeses osas tutvustati keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS võimalusi, viimase aja uuendusi ning keskkonnalubade taotlemise ja aruandlusega seotud arendusi. Vee-ettevõtete esindajad tõid välja mitmeid igapäevatöös ette tulevaid probleeme, sealhulgas andmete korduva sisestamise, seirearuannete täitmise ja koondandmete kättesaadavusega seotud küsimusi. Arutati ka võimalusi parandada erinevate infosüsteemide omavahelist andmevahetust ning vähendada käsitsi tehtavat tööd. Keskkonnaamet tutvustas muu hulgas EELISe uue versiooniga seotud arendusplaane, mis peaksid tulevikus võimaldama andmeid süsteemide vahel paremini kasutada. Ühise arutelu käigus tehti mitmeid konkreetseid parendusettepanekuid, mida Keskkonnaamet saab edasiste arenduste kavandamisel kaaluda.
Tööstusreovee juhtimine vajab selgemaid kokkuleppeid ja infovahetust
Olulise teemana käsitleti ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimisest teavitamise kohustust ning kaudse vetteheite reguleerimist.
Keskkonnaamet tutvustas, kuidas tööstusettevõtted saavad KOTKASe kaudu esitada andmeid ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta ning kuidas see teave peaks jõudma ka asjaomaste vee-ettevõteteni.
Arutelust selgus, et praeguses praktikas ei pruugi vee-ettevõtetel olla piisavat ülevaadet sellest, milliseid aineid ja millises koguses nende hallatavasse ühiskanalisatsiooni juhitakse. See muudab keerulisemaks nii reoveepuhastuse korraldamise kui ka võimalike keskkonnariskide hindamise.
Kaudse vetteheite puhul tutvustati kavandatavaid õigusmuudatusi ja võimalust kasutada keskkonnalubade menetlemisel senisest põhjalikumaid eksperdihinnanguid. Ühe ettepanekuna arutati, et tööstusettevõtte koostatud eksperdihinnang võiks olla vee-ettevõttega läbi arutatud juba enne loamenetluse algust. Selline lähenemine aitaks varakult hinnata, kas reoveepuhasti suudab kavandatavat reostuskoormust vastu võtta, ning vähendaks võimalikke erimeelsusi hilisemas menetluses. Kuna vastavad õigusaktid ja juhised on alles ettevalmistamisel, kutsus Keskkonnaamet vee-ettevõtteid üles esitama oma tähelepanekuid ja ettepanekuid, et kujunevad nõuded oleksid praktikas rakendatavad.
Uue perioodi veemajanduskavad vajavad valdkonna sisendit
Seminari viimases osas anti ülevaade veemajanduskavade ajakohastamisest ning järgmise perioodi tegevuste ettevalmistamisest.
Keskkonnaameti esindaja tutvustas kavade koostamise senist seisu ning rõhutas, et praeguses etapis on oluline koguda valdkonna osapoolte ettepanekuid. Vee-ettevõtete teadmised kohalikest oludest, taristu seisukorrast ja veemajanduse praktilistest vajadustest aitavad kavandada tegevusi, mis oleksid nii keskkonnakaitseliselt põhjendatud kui ka teostatavad.
Aruteludes käsitleti muu hulgas veekogumite seisundit mõjutavaid koormusallikaid ning vajadust tugineda otsuste tegemisel võimalikult täpsetele ja ajakohastele andmetele.
Koostöö aitab kujundada toimivaid lahendusi
Ühisseminar näitas, kui oluline on Keskkonnaameti ja vee-ettevõtete vaheline vahetu suhtlus. Nii keskkonnalubade menetlemisel, infosüsteemide arendamisel kui ka uute nõuete kujundamisel on tähtis, et regulatsioonid arvestaksid valdkonna tegelike tööprotsesside ja võimalustega. EVEL jätkab liikmesettevõtete seisukohtade koondamist ja esindamist ning koostööd Keskkonnaametiga, et vee-ettevõtete praktiline kogemus jõuaks ka edasiste otsuste ja arendusteni.
Täname Keskkonnaameti esindajaid sisukate ettekannete ja avatud arutelu eest, kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise eest ning ASi Tartu Veevärk seminari võõrustamise eest!