EVELi koolitusel käsitleti riigihangete seaduse muudatusi ja nende mõju vee-ettevõtjatele

11. novembril 2026 toimus Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) liikmetele koolitus, kus keskenduti 1. novembril 2026 jõustunud riigihangete seaduse muudatustele ja nende praktilisele rakendamisele vee-ettevõtete hanketegevuses. Koolituse viis läbi AS Tallinna Vesi jurist Melissa Liivak.

Seadusemuudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust, kiirendada hankemenetlusi ning võimaldada hankijatel senisest paindlikumalt tegutseda.
Vee-ettevõtjate jaoks puudutavad olulisemad muudatused eelkõige hankemenetluste korraldust, pakkujate vabatahtliku kõrvaldamise aluseid ning hanketingimuste kujundamist.

Koolitusel käsitleti seadusemuudatusi vee-ettevõtjate igapäevatööst lähtuvate näidiskaasuste kaudu. Tähelepanu pöörati lisaks seadusemuudatustele ka hangete ettevalmistamisele,pakkumuste hindamisele kui ka hankelepingute täitmisel tekkivatele probleemidele ning vaidlustusriskide ennetamisele.

Mida peaksid vee-ettevõtjad muudatustest teadma?

• Võrgustikusektori hankemenetlusi täiendati uue lihtsustatud menetlusega. RHS § 152¹ võimaldab lihthanke piirmäära ja rahvusvahelise piirmäära vahele jäävate hangete puhul kasutada paindlikumat menetlust, vähendades halduskoormust. Seejuures tuleb jätkuvalt järgida riigihangete üldpõhimõtteid.

• Pakkujate vabatahtlikud kõrvaldamise alused vajavad teadlikku valikut. RHS § 95 lõikes 4 sätestatud vabatahtlikud kõrvaldamise alused tuleb hankijal valida enne menetluse alustamist ning märkida hankedokumentidesse.

• Hanketingimuste kvaliteet mõjutab otseselt konkurentsi. Tehnilised kirjeldused, kvalifitseerimistingimused ja hindamiskriteeriumid peavad olema põhjendatud ning proportsionaalsed. Liigselt piiravad või ebaselged nõuded võivad vähendada pakkumuste arvu ja suurendada vaidlustuste riski.

• Hankelepingute muutmine eeldab põhjendatud otsuseid. Ehitustööde käigus ilmnevad ootamatud asjaolud, avariid ja tähtaegade muutmise vajadus nõuavad hoolikat õiguslikku hindamist ning asjaolude dokumenteerimist. Oluline on hinnata, kas muudatuse vajadust oli võimalik ette näha ning muudatus on lubatav või mitte.

• Hankekorrad ja dokumendimallid tuleb ajakohastada. Ettevõtetel tasub üle vaadata sisemised hankekorrad, hankedokumentide mallid ja lepingupõhjad. Alates 1. jaanuarist 2027 tuleb hankeplaan avaldada riigihangete registris, mitte enam ettevõtte veebilehel.

Koolituse läbiv sõnum oli, et eduka hanke eeldus on põhjalik ettevalmistus, selged hanketingimused ja teadlik lepingu täitmise juhtimine. Seaduse pakutav paindlikkus annab hankijatele rohkem võimalusi, kuid eeldab ühtlasi läbimõeldud otsuseid ja nende põhjendamist.

Eriti oluline on see veetaristu investeeringute ja keerukamate ehitushangete puhul, kus hanketingimuste kvaliteet mõjutab nii konkurentsi, tööde maksumust kui ka projektide elluviimist.



Foto: EVEL