KIKi avatud toetusmeede aitab arendada kliimakindlaid sademeveelahendusi
Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) on jätkuvalt avatud kohalike kliima- ja energiakavade rakendamise taotlusvoor, mille kaudu toetatakse muu hulgas sademevee kogumise ja kasutamise ning looduslähedaste sademeveelahenduste rajamist. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni.
Intensiivsed vihmavalingud ja nendega kaasnevad üleujutused suurendavad koormust linnade sademeveetaristule. Kliimamuutustega kohanemisel on seetõttu üha olulisem sademevee käitlemine selle tekkekohas, vee ajutine kinnihoidmine ning sademeveelahenduste lõimimine linnaplaneerimise ja olemasoleva taristuga.
KIKi toetusmeetme eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste võimekust kliimariskide maandamisel ning toetada lahendusi, mis aitavad vähendada muu hulgas sademeveest põhjustatud üleujutuste mõju.
Milliseid sademeveelahendusi toetatakse?
Toetusmeetme raames on abikõlblike tegevuste hulgas näiteks: • viibetiikide ja -kraavide rajamine; • sademevee kogumise ja kasutamise lahendused; • looduslähedased kliimariskide maandamise lahendused.
Sellised lahendused võimaldavad sademevett ajutiselt koguda, soodustada selle pinnasesse imbumist ning vähendada intensiivsete sademete korral koormust olemasolevatele sademeveesüsteemidele.
Mida peaksid vee-ettevõtted teadma? Toetus on suunatud eelkõige kohalikele omavalitsustele ja meetme tingimustes nimetatud teistele avaliku sektori organisatsioonidele.
Vee-ettevõtete jaoks on rahastusvõimalus oluline eeskätt koostöös kohalike omavalitsustega, sest sademevee käitlemise terviklahenduste kavandamine eeldab linnaplaneerimise, olemasoleva veetaristu ja kliimakindluse eesmärkide ühist käsitlemist.
Oluline on arvestada, et selle toetusmeetme raames ei toetata ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist lahkvoolseks ega tavapäraste sademeveesüsteemide rajamist, välja arvatud meetme tingimustes eraldi nimetatud lahendused.
Taotlemine ja rahastamine
Kliima- ja energiakavade rakendamise toetuse eelarve on 3 034 315 eurot. Tegemist on meetme eelarvega, mitte tingimata hetkel kasutamata vahendite summaga.
Taotlusvoor avati 10. mail 2024 ning see on jätkuvalt avatud. Taotlusi võetakse e-toetuste keskkonnas vastu jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni. Toetuse täpsed tingimused, taotlejate ring, abikõlblikud tegevused ja taotlemise kord on avaldatud KIKi veebilehel. Lisainfo ja taotlemine: KIK – kohalike energia- ja kliimakavade rakendamise toetus Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Foto: Canva AI Elements Lab
Keskkonnainvesteeringute Artikkel
EestiVee-ettevõteteLiit
19.11.2026
ÜLEMAAILMNE TUALETIPÄEV, 19. NOVEMBER: 3,4 MILJARDIL INIMESEL PUUDUB JUURDEPÄÄS OHUTUTELE TUALETITINGIMUSTELE
19. novembril tähistatakse ülemaailmset tualetipäeva, mis juhib tähelepanu ühele inimeste tervise, turvalisuse ja elukvaliteedi põhialusele – ohututele tualettidele ja nõuetekohastele hügieenitingimustele. ÜRO tänavune sõnum „Safe toilets. Equal futures.“ („Turvalised tualetid. Võrdsem tulevik.“) keskendub nende tingimuste kättesaadavuse ja soolise võrdõiguslikkuse seostele.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja UNICEFi andmetel puudus 2024. aastal 3,4 miljardil inimesel ehk ligikaudu 42 protsendil maailma elanikkonnast juurdepääs nõuetekohastele tualetitingimustele ja väljaheidete ohutule käitlemisele. See tähendab, et inimestel ei ole võimalik kasutada tualetti, mida ei jagata teiste leibkondadega ja mille puhul on tagatud väljaheidete ohutu kogumine ja käitlemine.
Kuigi viimase kümnendi jooksul on olukord paranenud ning 1,2 miljardit inimest on saanud juurdepääsu nõuetekohastele tualetitingimustele ja väljaheidete ohutule käitlemisele, ei ole areng piisavalt kiire, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärk tagada 2030. aastaks kõigile ohutud tualetid ning nõuetekohased hügieeni- ja sanitaartingimused.
Ohutute tualettide kättesaadavus mõjutab inimeste võimalusi ühiskonnas osaleda
ÜRO 2026. aasta teemapäev tõstab esile asjaolu, et puudulikud hügieeni- ja sanitaartingimused mõjutavad inimesi erinevalt. Eriti haavatavas olukorras on naised ja tüdrukud, kelle jaoks turvalise ja privaatse tualeti puudumine võib tähendada terviseriske, piiratud liikumisvabadust ning takistusi hariduse omandamisel ja töötamisel.
Näiteks võivad koolides puuduvad nõuetekohased tualetitingimused ja väljaheidete ohutu käitlemine ning menstruatsioonihügieeni võimaluste vähesus mõjutada tüdrukute kooliskäimist. Samuti on avalike tualettide turvalisus ja ligipääsetavus oluline eeldus inimeste iseseisvale liikumisele ning ühiskonnaelus osalemisele.
ÜRO rõhutab, et tualettide ning hügieeni- ja sanitaartingimuste kavandamisel tuleb senisest enam arvestada erinevate kasutajate vajadustega ning kaasata otsustusprotsessidesse ka naisi ja tüdrukuid.
Toimiv kanalisatsioon on rahvatervise ja keskkonnakaitse alus
Ohutud tualetid ja nõuetekohane reoveekäitlus ei tähenda üksnes tualeti olemasolu. Sama oluline on reovee nõuetekohane kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine.
WHO andmetel jäi 2024. aastal maailmas ligikaudu 44 protsenti kodumajapidamistes tekkinud reoveest nõuetekohaselt puhastamata. See tähendab, et märkimisväärne osa reoveest jõuab keskkonda piisava puhastuseta, suurendades veekogude reostumise ja nakkushaiguste leviku riski ning ohustades ökosüsteeme ja inimeste tervist.
Eesti reoveekäitlus on kõrgel tasemel, kuid vajab jätkuvaid investeeringuid
Eestis on nõuetekohased tualetitingimused ja toimiv reoveekäitlus valdava osa elanike jaoks igapäevaelu loomulik osa. ÜRO kestliku arengu eesmärkide seireandmetel puhastati Eestis 2024. aastal nõuetekohaselt ligikaudu 92 protsenti kodumajapidamistes tekkinud reoveest. WHO ja UNICEFi andmetel kasutas samal aastal 90,6 protsenti Eesti elanikest tualetilahendusi, mille puhul on tagatud väljaheidete nõuetekohane kogumine ja käitlemine.
2024. aasta seisuga oli Eestis ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 84 protsenti elanikkonnast. Ülejäänud 16 protsenti kasutas individuaalseid reoveekäitluslahendusi. Seega sõltub reovee nõuetekohane käitlemine nii ühiskanalisatsioonisüsteemide toimimisest kui ka individuaalsete lahenduste korrashoiust ja nõuetekohasest kasutamisest.
Ühiskanalisatsioonisüsteemide areng ja töökindlus on aastakümnete jooksul tehtud investeeringute, arendatud taristu ning vee-ettevõtete järjepideva töö tulemus. Samas vajavad olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ja reoveepuhastid pidevat hooldust, uuendamist ja investeeringuid. Toimiva veeteenuse säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine ka väiksemates asulates on Eesti veemajanduse jätkuv ülesanne.
Kokkuvõte
Ülemaailmne tualetipäev tuletab meelde, et toimivad kanalisatsioonisüsteemid, nõuetekohane reoveekäitlus ja ohutud hügieenitingimused ei ole pelgalt igapäevased mugavused, vaid ühiskonna tervisekaitse, keskkonnahoiu ja elukvaliteedi oluline alus.
Ülemaailmset tualetipäeva tähistatakse 19. novembril. Päev sai alguse 2001. aastal World Toilet Organizationi eestvedamisel ning kuulutati 2013. aastal ÜRO ametlikuks teemapäevaks. Selle eesmärk on aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärgi 6 saavutamisele – tagada kõigile puhta vee kättesaadavus ning nõuetekohased hügieeni- ja sanitaartingimused.