Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
koostöös projekti BEST juhtpartneriga Soomes
16. september 2020. a
Liigume tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas
Eesti Vee-ettevõtete Liit koostöös projektipartneritega Eestis, Soomes, Lätis, Poolas ja Venemaal (Kaliningradis) hindasid viimase 3 aasta jooksul tööstusreovee käitlemise olukorda, tõid välja riikide kitsaskohad ning kogusid kokku läbiproovitud ja soovituslikud lahendused olukorra parandamiseks. Projekti „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine (BEST)“ põhiväljundiks on suunised olmereoveepuhastitesse juhitava tööstusreovee käitlemiseks.
Kolmeaastasele projektile panevad punkti kõigis partnerriikides septembri lõpus toimuvad kohalikud seminarid. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldab homme, 17. septembril 2020. a seminari „Tööstusreovee efektiivsem käitlemine – projekti BEST tulemused“ Põltsamaa kultuurimajas.
Reoveepuhastite puhastusefektiivsus Läänemere-äärsetes riikides on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kuna aga olmereoveepuhastid on projekteeritud puhastama erinevate puhastusetappide jooksul eelkõige kodumajapidamistest pärit reovett, siis võib puhastisse juhitud tööstusreovesi neid puhastussprotsesse kergesti häirida.
„Projekti kõige murettekitavam kokkuvõte oli see, et mitmetes riikides on tööstusettevõtetele keskkonnalubade andmise süsteem puudulik, mis jätab olmereoveepuhastid abitusse olukorda. Tööstused ei tunne piisaval määral vastutust enda poolt tekitatud reovee koostise üle. Teisalt oli positiivseid näiteid, kus üsna lihtsad ja sugugi mitte kulukad kohaliku tasandi koostöövormid parandasid olukorda märkimisväärselt,” ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.
Keskkonnaload vajavad täiendamist
Enim tähelepanu vajavate tööstusharude seas, mida vaadeldi, olid mitmes riigis jäätmekogumine, -töötlus ja kõrvaldus, kemikaalide ja metalltoodete tootmine ning joogi-, liha- ja piimatoodete tootmine. Ilma nõuetekohase eelpuhastuse ja järelevalveta võib tööstusreovesi, näiteks metalltooteid tootvast tööstustest, sisaldada kahjulikke või mürgiseid aineid, mida ei ole võimalik eemaldada olmereovee puhastamiseks mõeldud protsesside käigus. Ka toiduainetööstuste iseenesest ohutu reovesi võib häirida olmereoveepuhastite puhastusprotsesse või need koguni peatada, selleks piisab, kui suures koguses materjale, näiteks piimatooteid, lastakse kanalisatsioonisüsteemidesse ootamatult ja ilma etteteatamiseta.
Täna on olmereoveepuhastitesse juhitavate tööstusreoveeheitmete kontrollimiseks kaks põhilist mehhanismi: tööstusettevõtjatele väljastatavad keskkonnaload ning tööstusettevõtja ja olmereoveepuhasti vahel sõlmitavad lepingud reovee ärajuhtimiseks. Samas märgitakse projekti BEST raames koostatud uutes suunistes, et kõige määravamaks takistuseks reovee piisaval käitlemisel saavad just need – ebapiisav lubade andmise süsteem ning vananenud lepingud tööstustega. Sellises olukorras on takistatud loas vajalike nõuete seadmine, mis kohustaks tööstust oma reovett eelpuhastama ja selle kvaliteeti rohkem jälgima. Projekti raames koostatud poliitikaülevaade tõstab olukorra parandamiseks esile tegevuskava, mis on mõeldud nii keskkonnaasutustele, tööstustele kui ka reoveepuhastitele.
Võtmesõnaks on kohalik koostöö
Projektis leiti, et reoveepuhasti, tööstuse ja keskkonnaasutuse koostöömudelis kokkuleppimine on üks olulisemaid meetmeid ootamatute olukordade ennetamiseks ja selleks, et aidata reoveepuhastil olla valmis juhuslikeks tööstusreoveeheideteks. Töötajate koolitamine, kohapealsed külastused ja paar korda aastas toimuvad kohtumised, mida viiakse läbi nii reoveepuhastusjaamas kui ka tööstuses, võimaldavad aru saada üksteise protsessidest ja mitmesugustesse olukordadesse sobivatest meetmetest.
Investeeringud paremasse tehnoloogiasse
Koostööd ja kohapealset puhastust testiti ka praktikas. Projektitoetusest said abi kaks piimandusettevõtet, üks Eestis (E-Piim Tootmine AS) ja teine Lätis, et täiustada oma eelpuhastusprotsesse. Piimatööstuse reovee tõhus eeltöötlemine oli kohalike puhastite jaoks ülioluline, et saavutada piisavad puhastustulemused. Lisaks investeeris projekt BEST Poolas täiesti uue, tööstusreoveele mõeldud puhastusliini rajamisse kohalikus väikepuhastis. Tänapäevane meetod fosfori filtreerimiseks kaltsiumsilikaadi abil võimaldab fosfori täielikku kogumist edasiseks kasutamiseks, nt põllumajanduses. Teine Poolas töötav reoveepuhasti investeeris pilootsüsteemi, et katsetada biogaasi tootmise väljavaateid reoveesetete ja biolagunevate tööstusjäätmete kooskääritamisel. Eestis ostis puhasti (Põltsamaa Vesi OÜ) kaasaskantava seireseadme, et jälgida tööstusi, kes aegajalt juhivad puhastisse suuri kahjulike ainete koguseid sisaldavat reovett. Selliste seadmete laialdasemast kasutuselevõtmisest oleks väga palju abi ka teistes Läänemere ümbruse reoveepuhastites.
Lisateave:
Pille Aarma, EVEL tegevjuht, tel: +372 55 466 71, e-post: pille.aarma@evel.ee
Irina Vahtra, EVEL kommunikatsioonijuht, tel: +372 5648 3211, e-post: irina.vahtra@evel.ee
https://evel.ee/teabepank/toostusreovee-kaitlemine/
Kui soovite BEST projekti kohta rohkem teada, külastage projekti kodulehte www.bestbalticproject.eu
- Tööstusreovee käitlemise suunised ja poliitikaülevaade „Tööstusreovee tõhusama käitlemise suunas“: https://bestbalticproject.eu/about/guidelines-for-industrial-waste-water-management-wp5/
- Parimate tavade tööriistakast: https://bestbalticproject.eu/outputs/toolbox/
- „Tööstusreovee juhtimine olmereoveesüsteemidesse Läänemere piirkonnas. Olemasoleva olukorra hinnang“: https://bestbalticproject.eu/about/assessing-the-current-situation-managment-of-industrial-waste-waters-in-bsr-wp2 /
- Investeeringud ja pilootprojektid: https://bestbalticproject.eu/about/pilots-at-wwtps-and-industry-wp4 /