Kanalisatsiooni kaudu Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastusjaamas veest eemaldatud jäätmete kogus oli tänavu esimeses kvartalis pea 40% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Prügi viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni.
Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on tendents murettekitav ja viitab vajadusele tarbijaid sel teemal jätkuvalt harida.
„Tualettpotti kasutatakse üha enam prügikastina. Peale selle, et see muudab kokkuvõttes reovee puhastamise keerukamaks, toob see kaasa majapidamises tõsiseid ummistusi, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam ka valamupumbast. Me ei väsi kordamast, et toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas ettevõtte esindaja. Samuti tuletas ta meelde, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt.
Igal aastal satub reoveepuhastusjaama orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, mis tuleb puhastusprotsessi käigus veest eemaldada. Ainuüksi käesoleva aasta esimeses kvartalis võeti veest välja 250 tonni prügi. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.
Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kasutada kompostiks. Selle võimaluse puudumisel tuleks toidujäätmed visata segaolmeprügi hulka. Torustikku sattudes moodustub rasvast paks kiht, millesse hakkab ajapikku kinni jääma kõik muu, millel kanalisatsiooni asja ei tohiks olla.
WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, närimiskummi, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.
Kanalisatsiooniummistuse kõrvaldamisel võib mõnel juhul võib abi saada valamupumbast. Torusiili ja teisi keemilisi ummistuste kõrvaldajaid ettevõte kasutada ei soovita, sest esiteks pole neist enamasti tekkinud ummistuse likvideerimisel suurt kasu ning teiseks kulutavad kontsentreeritud vahendid pikas perspektiivis torude tihendeid.
Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed. Puhastus kestab ligikaudu ööpäev ehk 24 tundi – alates hetkest, mil reostunud vesi jaama jõuab kuni hetkeni, mil puhas vesi merre juhitakse. See protsess annab märkimisväärse panuse puhtama Läänemere keskkonna loomiseks. Paljassaare reoveepuhastusjaam puhastab keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.
City24.ee
Kinnisvarauudised – City24.ee
Viide artiklile SIIN.
19.06.2017