Riigikontrolli 2026. aasta juulis avaldatud audit tõi esile olulised puudused Eesti põhjavee seisundi seires ja kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamises. Mitmes piirkonnas kasvab põhjavee nitraadisisaldus, kuid olemasolev seiresüsteem ei pruugi anda piisavalt täpset ülevaadet probleemide tegelikust ulatusest.
Põhjavesi on Eesti jaoks oluline joogiveeallikas, mille kvaliteedi säilitamine on hädavajalik nii inimeste tervise, keskkonna kui ka veevarustuse pikaajalise kindluse seisukohalt. Riigikontrolli auditi kohaselt vajab riiklik põhjaveeseire olulist parandamist, et põhjavee seisundit oleks võimalik usaldusväärselt hinnata ning selle kaitseks vajalikke otsuseid teha.
Seireandmed ei pruugi kajastada põhjavee tegelikku seisundit
Auditis juhitakse tähelepanu mitmele riikliku põhjaveeseire puudusele. Seirevõrk on hõre, kõiki olemasolevaid andmeid ei kasutata ning osa seirepunkte asub kohtades või sügavustes, kus põllumajandusest tulenev reostus ei pruugi avalduda.
Lisaks võetakse põhjaveeproove sageli perioodidel, mil nitraadisisaldus on väiksem. Seetõttu ei pruugi ametlikud hinnangud anda piisavalt terviklikku ülevaadet põhjavee tegelikust kvaliteedist.
Riigikontrolli hinnangul raskendab usaldusväärsete andmete puudumine nii probleemide varajast avastamist kui ka põhjavee kaitseks kavandatud meetmete mõju hindamist.
Põllumajandusest lähtuv toitainete koormus vajab suuremat tähelepanu
Audit näitab, et mitmes Eesti piirkonnas on põhjavee nitraadisisaldus kasvutrendis. Ühe olulise riskitegurina tuuakse esile põllumajanduses kasutatavate väetiste ja sõnniku toitainete leostumine põhjavette.
Riigikontrolli hinnangul ei arvesta kehtivad väetamisnõuded piisavalt tegeliku saagikuse ega toitainete leostumise riskiga.
Samuti selgus, et aastatel 2018–2024 maksti põllumajandustoetusi, millel oli eeldatav veekaitsealane kaasmõju, kokku 366 miljoni euro ulatuses, kuid nende tegelikku mõju põhjavee seisundile ei ole piisavalt hinnatud.
Eesti ei saavuta kõigi põhjaveekogumite hea seisundi eesmärki 2027. aastaks
Euroopa Liidu nõuete kohaselt peavad Eesti kõik 31 põhjaveekogumit olema hiljemalt 2027. aastaks heas seisundis. Riigikontrolli hinnangul Eesti seda eesmärki ei saavuta. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi uus ülevaade peaks valmima 2026. aasta lõpuks.
Riigikontroll soovitab parandada põhjavee seirevõrku, hinnata seniste veekaitsemeetmete tulemuslikkust ning ajakohastada väetamisega seotud nõudeid, et vähendada toitainete põhjavette leostumise riski.
Usaldusväärne põhjaveeseire toetab kindlat joogiveevarustust
Vee-ettevõtete seisukohalt on põhjavee seisundi usaldusväärne hindamine oluline, sest veevarude kvaliteet mõjutab joogivee tootmise tingimusi ja pikaajalist planeerimist. Põhjavee kaitse ja seire kvaliteet on seega olulised mitte ainult keskkonnahoiu, vaid ka veevarustuse jätkusuutlikkuse seisukohalt. Seejuures tuleb eristada põhjaveekogumite keskkonnaseisundi hindamist tarbijatele tarnitava joogivee kvaliteedikontrollist. Põhjavee seisundiga seotud probleemid ei tähenda automaatselt, et ühisveevärgist tarbijatele jõudev joogivesi ei vasta kvaliteedinõuetele.
Riigikontroll rõhutab vajadust tegeleda tuvastatud probleemidega juba praegu, ootamata järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi veemajanduskavade koostamist.
Allikad ja lisalugemine
• Riigikontrolli auditi ülevaade – Keskkonnatehnika, 6.11.2026
• Riigikontrolli ametlik veebileht
Foto: Canva pro / Dragan, GettyImages