Taani õppereis tõi fookusesse veeteenuse pikaajalise vaate, digitaliseerimise ja ressursitõhususe

14.–18. septembril 2026 toimus Eesti Vee-ettevõtete Liidu õppereis Taani, kus tutvuti sealse vee- ja reoveesektori korralduse, hinnastamise ning tehnoloogiliste lahendustega. Kohtumised valdkonna organisatsioonide ja ettevõtetega ning reoveepuhastite külastused andsid võimaluse vaadata, kuidas Taanis seotakse veeteenuse pikaajaline arendamine, investeeringud, digitaliseerimine ja ressursitõhusus. Viie päeva jooksul kohtus EVELi delegatsioon DANVA, Veolia ja Novafosi esindajatega ning külastas Stavnsholti ja BIOFOSi Lynetteni reoveepuhasteid ning Grundfosi tehast.

Veeteenuse hind peab toetama ka tulevikku

DANVA kohtumisel tutvuti Taani vee- ja reoveesektori korralduse ja majandusregulatsiooniga. Taani vee- ja reoveeettevõtted kuuluvad valdavalt omavalitsustele ning tegutsevad mittetulunduslikul põhimõttel.

Hinnastamisel lähtutakse täiskulude katmisest – tarbijate maksed peavad katma nii teenuse osutamise ja halduse kui ka investeeringute ning keskkonnanõuetega seotud kulud. Regulatsioonis kasutatakse hinnalae ja võrdlusanalüüsi põhimõtteid, et piirata kulude kasvu ja suunata ettevõtteid tõhusamalt tegutsema.

Taani kogemus tõi esile, kui tihedalt on omavahel seotud veeteenuse hind, pikaajalised investeeringud ning võime tagada töökindel ja nõuetele vastav teenus.

Andmed ja digilahendused puhastite igapäevatöös

Veolia tutvustas Hubgrade’i digilahendusi, mis kasutavad puhastite mõõteandmeid ja protsessimudeleid töö juhtimiseks. Eesmärk on aidata operaatoritel hoida heitvee kvaliteeti, vähendada energia- ja kemikaalikulu ning kasutada olemasolevat puhastusvõimsust tõhusamalt.

Stavnsholti reoveepuhastis sai näha, kuidas tehnoloogilised ja digitaalsed lahendused praktikas rakenduvad. Puhastis kasutatakse veebipõhist protsessijuhtimist ja arvukalt veebisensoreid ning muu hulgas nanomullide tehnoloogiat hapniku lisamiseks puhastusprotsessi.

Õppereisil käsitleti ka vee- ja reoveesektori füüsilist ja küberturvet. Kriitilise taristu töökindlus sõltub järjest enam mitte üksnes rajatiste ja seadmete, vaid ka neid juhtivate digitaalsete süsteemide turvalisusest.

Reoveepuhastist ressursikeskuseks

Ühe olulise tulevikusuunana kerkis õppereisil esile reoveepuhastite rolli laienemine. Lisaks nõuetekohasele puhastamisele pööratakse järjest enam tähelepanu sellele, kuidas puhastusprotsessis tekkivaid ressursse uuesti kasutada.

Novafos tutvustas plaane rajada kaks uut veeressursikeskust, kus ühendatakse täiustatud puhastus, väiksem keskkonnamõju ja energia tootmine.

Sama lähenemist nähti BIOFOSi Lynetteni reoveepuhastis Kopenhaagenis. BIOFOSi kolm puhastit teenindavad ligikaudu 1,2 miljonit inimest ning ettevõte kasutab reovee puhastamisel tekkivaid ressursse elektri, biogaasi ja kaugkütte tootmiseks.

Õppereisi tehnoloogilise poole lõpetas Grundfosi külastus Bjerringbros, kus tutvuti pumbatehnoloogia ning veevarustuse, tööstuse ja reovee valdkonna lahendustega.

Kogemused, mida Eesti oludega võrrelda

Õppereis näitas, kuidas veeteenuse majanduslik korraldus, investeeringute planeerimine, digitaliseerimine, keskkonnanõuded ja ressursitõhusus moodustavad üha enam ühe terviku. Taani kogemus tõi esile ettevõtete koostöö ja pikaajalise investeerimisvaate tähtsuse, digitaalse protsessijuhtimise võimalused ning järjest tugevama suuna energia ja teiste ressursside taaskasutamisele

„Taani õppereis näitas hästi, et veeteenuse arendamisel ei saa vaadata eraldi tehnoloogiat, investeeringuid või teenuse hinda – need kõik on omavahel seotud. Eriti väärtuslik oli näha kohapeal, kuidas digitaliseerimist ja ressursitõhusust kasutatakse igapäevases töös ning kuidas pikaajaline planeerimine toetab teenuse töökindlust. Selliste õppereiside väärtus seisnebki võimaluses võrrelda teiste riikide kogemusi meie enda praktikaga ja tuua koju kaasa ideid, mida Eesti oludes edasi arendada,“ sõnas õppereisi EVELi-poolne korraldaja Mihkel Muulmann.

Õppereis andis EVELi delegatsioonile võimaluse näha erinevaid lahendusi kohapeal, vahetada kogemusi Taani kolleegidega ning arutada, milliseid põhimõtteid ja praktikaid võiks arvestada ka Eesti veesektori edasisel arendamisel.


Pildigalerii