Tallinna Tehnikaülikool alustab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel uuringut VeeFunk, mille eesmärk on leida Eesti vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud lahendusi. Uuring aitab selgitada, millal on otstarbekas olemasolevat taristut uuendada, millal süsteeme omavahel ühendada ning kuidas tagada veeteenuse töökindlus ja toimepidevus ka tulevikus. Uuringusse kaasatakse ka Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) ja vee-ettevõtted.
Eesti veemajandus seisab lähikümnenditel silmitsi mahukate investeerimisvajadustega. Suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust vajab uuendamist, kuid otsuste tegemisel tuleb arvestada ka rahvastiku paiknemise muutuste, rajatiste vananemise, oskustööjõu nappuse ning kasvavate nõuetega veeteenuse kvaliteedile ja toimepidevusele.
TalTechi linna veesüsteemide uurimisrühma algatatud VeeFunk keskendub nende väljakutsete terviklikule käsitlemisele. Uuringu tulemusena töötatakse välja metoodika, mille abil saab võrrelda erinevaid tehnilisi lahendusi, nende investeerimis- ja kasutuskulusid, keskkonnamõju ning mõju veeteenuse varustuskindlusele.
Kas ühendada süsteeme või arendada kohalikke lahendusi?
Uuringu üks keskseid küsimusi on, millistel juhtudel annab väiksemate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamine piirkondliku taristuga parema tulemuse ning millal on põhjendatud jätkata kohaliku lahendusega.
VeeFunki projektijuhi, TalTechi linna veesüsteemide professori Ivar Annuse sõnul ei lähtuta uuringus eeldusest, et kõik väiksemad süsteemid tuleks tingimata ühendada. Eesmärk on hinnata võimalikke lahendusi andmete ja insenerteadmiste põhjal ning arvestada üksikute rajatiste asemel kogu piirkonna veeteenuse toimimist. See võimaldab tulevasi investeeringuid kavandada läbimõeldumalt, hinnates nii lahenduste pikaajalist majanduslikku otstarbekust kui ka nende mõju teenuse kvaliteedile ja töökindlusele.
VeeFunk hõlmab kolme peamist valdkonda.
Veetaristu funktsionaalne ühendamine. Analüüsitakse joogiveevarustuse, reoveepuhastuse ja settekäitluse süsteemide tehnilise ühendamise võimalusi, ühiseid tugifunktsioone ning erinevate lahenduste kulusid.
Veeteenuse toimepidevus ja kriisivalmidus. Töötatakse välja teenuse toimepidevuse hindamise ja tõendamise mudel ning tehakse ettepanekuid projekteerimis- ja ehitusstandardite ajakohastamiseks.
Väiksemate vee-ettevõtete toetamine. Uuritakse, milliseid kompetentse ja tugiteenuseid väiksemad vee-ettevõtted vajavad, ning töötatakse välja neid toetava platvormi kontseptsioon.
Uuringu oluline eesmärk on, et väljatöötatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ning toetaksid nii vee-ettevõtete igapäevatööd kui ka pikaajalisi arendusotsuseid.
EVEL ja vee-ettevõtted kaasatakse uuringusse
Uuringu läbiviimisse kaasatakse Kliimaministeerium, KIK, Eesti Vee-ettevõtete Liit, vee-ettevõtted, kohalikud omavalitsused ning teised valdkonna osalised. EVELi ja vee-ettevõtete kaasamine loob võimaluse siduda teadusuuringud valdkonna praktiliste kogemuste ja vajadustega. See on oluline, et väljatöötatavad metoodikad arvestaksid erineva suurusega vee-ettevõtete võimalusi ning veeteenuse korraldamise tegelikke tingimusi. Uuringu jooksul korraldatakse koostööfoorumeid ja koosloometöötubasid ning tulemusi tutvustatakse vaheraportite ja seminaride kaudu.
Uuring toetab ka veereformi elluviimist
VeeFunk täiendab Eesti veereformi raames varem valminud finants- ja juhtimisanalüüse, lisades neile tehnilise otstarbekuse ja toimepidevuse vaate.
Uuringu tulemused peavad aitama kaasa veereformi tegevuste, DigiVesi arenduse, vee-ettevõtete majanduskavade ning tulevaste investeeringumeetmete ettevalmistamisele.
Oluline on rõhutada, et VeeFunk keskendub vee- ja kanalisatsioonisüsteemide funktsionaalse ühendamise võimalustele ega käsitle vee-ettevõtete omandisuhete või organisatsioonilise korralduse ümberkujundamist.
KIKi veemajanduse programmist rahastatav uuring kestab 2029. aasta juunini. Selle tulemusena valmivad praktiliseks kasutamiseks mõeldud metoodikad, mudelid ja ettepanekud, mis aitavad teha Eesti veetaristu tulevikku puudutavaid otsuseid senisest terviklikumalt ja teaduspõhisemalt.
Foto: Canva Pro; Getty Images
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool