Tehisintellekti kiire areng ja andmekeskuste laienemine suurendavad survet Euroopa veevarudele. Euroopa vee-ettevõtteid ühendav EurEau kutsub Euroopa Liidu otsustajaid üles seadma andmekeskuste rajamisel üheks kohustuslikuks tingimuseks kohaliku vee kättesaadavuse hindamise. Eesmärk on tagada, et digitaristu areng ei ohustaks elanike joogiveega varustamist ega piirkondade veejulgeolekut.
EurEau 26. oktoobril 2026 avaldatud seisukoht käsitleb Euroopa Komisjoni kavandatavat pilve- ja tehisintellektitaristu arendamise õigusraamistikku (Cloud and AI Development Act). Kuigi organisatsioon toetab Euroopa digivõimekuse ja tehnoloogilise sõltumatuse tugevdamist, peab ta kavandatavaid meetmeid veevarude kaitse seisukohalt ebapiisavaks. EurEau hinnangul tuleb veevarude kättesaadavust hinnata juba andmekeskuste asukoha valimisel, mitte alles pärast arendusotsuste tegemist.
Andmekeskuste veevajadus sõltub asukohast ja tehnoloogiast
Tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmekeskused tarbivad märkimisväärses koguses energiat ning võivad vajada suurtes kogustes vett jahutussüsteemide tööks. Lisaks otsesele veetarbimisele mõjutavad veevarusid ka elektritootmine ja andmekeskustes kasutatavate pooljuhtide valmistamine.
EurEau rõhutab, et andmekeskuste mõju veevarudele on piirkonniti erinev. Ühes piirkonnas võib andmekeskuse veekasutus olla jätkusuutlik, samas kui teises võib see süvendada veepuudust või tekitada konkurentsi olemasolevate veekasutajatega.
Olukorda muudavad keerulisemaks kliimamuutused, hooajalised kõikumised ning asjaolu, et andmekeskuste tegelik veetarbimine võib osutuda esialgu prognoositust suuremaks.
Euroopa kogemus näitab veetarbimisega seotud riske
EurEau toob oma seisukohadokumendis esile mitu näidet, kus andmekeskuste veevajadus on tekitanud kohalikke probleeme.
Hispaanias Aragóni piirkonnas taotlesid teatud andmekeskuste arendajad algselt kavandatust 48% suuremat veekogust, kuna esialgsed mahud ei olnud jahutusvajaduse katmiseks piisavad. Taotlus tekitas arutelu piirkonnas, kus põud ja põllumajanduse veevajadus avaldavad veevarudele juba märkimisväärset survet.
Hollandis Wieringermeeri piirkonnas osutus ühe andmekeskuse aastane jahutusvee tarbimine varasemast ootusest oluliselt suuremaks. Kui esialgu oli avalikkuses räägitud ligikaudu 12–20 miljonist liitrist aastas, siis tegelikuks tarbimiseks kujunes ligikaudu 83–84 miljonit liitrit. See tekitas kriitikat olukorras, kus kohalik vee-ettevõte kutsus elanikke joogivee kasutamist piirama.
Näited kinnitavad EurEau seisukohta, et andmekeskuste veevajadust tuleb hinnata kohalike veevarude, olemasoleva taristu ja teiste veekasutajate vajaduste kontekstis.
EurEau soovib veevarude kaitseks rangemaid nõudeid
EurEau teeb Euroopa Liidu kavandatavasse õigusraamistikku mitu ettepanekut, et tagada andmekeskuste arendamisel veevarude jätkusuutlik kasutamine.
Organisatsiooni hinnangul tuleb:
1. hinnata enne andmekeskuste arendusalade määramist kohalikku veevarude kättesaadavust ning arvestada tulevaste veevajadustega;
2. võtta arvesse nii andmekeskuse otsest veetarbimist, elektritootmisega seotud kaudset veekasutust kui ka mõju kohalikule veetaristule;
kaasata planeerimis- ja loamenetlustesse kohalikud joogiveeteenuse osutajad;
3. arvestada andmekeskuste energiatõhususe kõrval ka veekasutuse tõhususega;
4. võimaldada lubade tingimuste ülevaatamist, kui tegelik veetarbimine erineb prognoositust.
EurEau juhib tähelepanu ka sellele, et energiatõhususe suurendamine võib teatud jahutustehnoloogiate puhul tähendada suuremat veekasutust. Seetõttu ei tohiks andmekeskuste keskkonnamõju hindamisel keskenduda üksnes energiatarbimisele.
Joogiveega varustamise kindlus peab säilima
EurEau rõhutab, et avalik joogiveevarustus on elutähtis teenus, mille toimimine peab olema tagatud ka muutuva kliima ja kasvava veenõudluse tingimustes. Organisatsioon ei pea õigeks lahendust, mille puhul andmekeskustele antakse üldised arendusload ilma iga projekti tegelikku veevajadust ja kohalikku mõju piisavalt hindamata. Samuti peab EurEau vajalikuks tagada, et strateegilise tähtsusega digitaristuprojektid ei kahjustaks kohalikke veevarusid ega piiraks elanike, põllumajanduse ja teiste olemasolevate veekasutajate võimalusi.
Eesti veesektori vaates tõstatab EurEau seisukoht olulise küsimuse: kuidas arvestada uute suure veevajadusega arenduste kavandamisel veevarude tegelikku kättesaadavust ja vee-ettevõtete taristu võimekust?
Andmekeskuste ja muu ressursimahuka taristu planeerimisel on oluline hinnata veevajadust võimalikult varases etapis ning kaasata otsustusprotsessi kohalikud vee-ettevõtted. Nii on võimalik ennetada olukordi, kus uued arendused suurendavad survet olemasolevale veetaristule või seavad ohtu joogiveeteenuse toimepidevuse. Euroopa digitaristu arendamine ja veevarude kaitsmine ei pea olema vastandlikud eesmärgid. EurEau sõnum on, et nende tasakaalustamiseks tuleb vee kättesaadavust käsitleda arendusotsuste lahutamatu osana.
Allikad:
EurEau, 26.10.2026. Water availability should be considered in AI data centre planning.
EurEau seisukohadokument (PDF)
Foto: Canva pro / Layman Zoom, Getty Images