Harju Elu artikkel
03.06.2016
Uuring leidis probleeme valdade reoveepuhastites
Keskkonnaministeerium tellis uuringu, et selgitada välja, kui tõhusad on reoveepuhastid, mis on Euroopa Liidu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahadega rajatud aastatel 2004-2014. Harjus ei vasta nõuetele neli puhastit: Aruküla, Kolga, Suurupi ja Anija.
“Keskkonnaministeeriumi tellitud uurimistöö “Aastatel 2004-2014 EL ja KIK abirahaga rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine” eesmärk oli kindlaks teha, kui tõhusad on abirahade toel rajatud või rekonstrueeritud reoveepuhastid (sh settekäitlus) ning ebatõhususe korral välja selgitada selle põhjused,” selgitab uuringu läbiviimist keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming.
Eestis on kokku umbes 700 asula reoveepuhastit. Aastatel 2004-2014 ehitati või rekonstrueeriti Ühtekuuluvusfondi ja KIK abirahade toel ligikaudu 300 reoveepuhastit. Kokku investeeriti reoveepuhastite ja settekäitlusüksuste ehitamisse 164 miljonit eurot.
Vaadeldi 19 puhastit
Harjumaal vaadeldi uuringus 19 puhastit: Anija, Kehra, Keila, Aruküla, Keila-Joa, Ardu, Klooga, Kolga, Kose, Lehetu, Lehola, Loksa, Meriküla, Neeme, Nissi, Raasiku, Suurupi, Vasalemma ja Vihasoo.
Neist neljal on kasutusel annuspuhastid, 13 tavalised aktiivmudapuhastid, ühel sukeltugimaterjaliga biofilter ja ühel bio-tiik põhipuhastina. Uuringu põhjal oli suurimateks nõuete rikkumisteks Ardu, Aruküla, Kolga ja Suurupi aktiivmudapuhasti ning Anija biotiigi põhipuhasti, mis kõik ei vastanud veeloa nõuetele.
Ühtlasi oli uuringu eesmärgiks anda ka soovitused, mille järgimistel reoveepuhasti valimisel, rajamisel või rekonstrueerimisel ning käitamisel tagaks puhasti sobivuse konkreetsetesse oludesse ning heitvee vastavuse veeloa nõuetele.
Suur roll operaatoril
Uurimistöös tuli välja, et kõigil vaadeldud puhastitel oli heitvee peamine mittevastav näitaja fosfori sisaldus. “Sama kehtib ka Harju maakonna puhastite puhul – kolmel puhastil viiest oli ainukeseks mittevastavaks näitajaks fosfori sisaldus. Lisaks oli ühel juhul mittevastavuse põhjuseks lämmastiku sisaldus ning kõigi viie puhasti puhul on ka ära toodud, et väljavoolus esineb heljumit,” täpsustab Tooming.
Lämmastik ja fosfor on peamised veekogude eutrofeerumist põhjustavad ained, mille sattumisel veekeskkonda hakkab kasvama taimestik ja vetikad, halvendades sellega vee kvaliteeti ja mõjudes kahjustavalt kaladele ja teistele veeloomadele. “Seetõttu on väga oluline reovee puhastamisel saavutada seaduses ette nähtud või veelgi väiksem ainete sisaldus, mis meie looduskeskkonnale võimalikult vähe mõju avaldaksid,” selgitab Tooming.
Uurimistöö üks üldine järeldus on, et puhasti tulemuste osas on suur roll operaatoril. Sama kehtib ka Harjumaa puhastite puhul. “Statistiliselt avaldab suurimat positiivset mõju reoveepuhasti toimivusele puhastusprotsessi juhtimise automatiseerimine ja kaugjälgimine. Väga suurt negatiivset mõju avaldab puhasti koormuste mitteteadmine (Anija ja Kolga) ja ka tegelike koormuste suur erinevus puhasti võimsusest (Suurupi),” sõnas Tooming.
Uuringust saadud info
- Harju maakonna reoveepuhastite puhul ei olnud probleemiks puhastite tehnoloogia valik ega ehituskvaliteet.
- Suurupi puhasti on mõeldud teenindama kordades suuremat elanike hulka, kui on hetkel ühiskanalisatsiooni teenusega liitujaid. Suurupis ootab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniga liitujaid, et puhastile tagada töötamiseks vajalik koormus.
- Anija, Kolga ja Aruküla puhastite tulemusi oleks võimalik parandada tõhusamate töövõtetega reoveepuhastil.
Uuring on leitav siit: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/uuringud-ja-aruanded